Vabatahtlik töö – kellele ja milleks?

Maailm on suur ja lai: paika, kus kõik ideaalne oleks, ei eksisteeri. Igal maal leidub probleeme, vigu ja muret, kuid mõnel pool on need kõikehõlmavamad ja sügavamad. Inimloomuses on ihata sageli paremat, kuid paraku ei ole kõigis oludes unistuste järgimine alati nii lihtne. Vähehaaval koos maailma paremaks muutmiseks, teiste aitamiseks, kuid ka enda südamerahuks on loodudki võimalus olla vabatahtlik. Vabatahtliku töö on meile kõigile, me kas tahame seda teha või mitte.

Vabatahtlik töö on võimalus igaühele, kuid ometi ei pruugi sobida kõigile. Vabatahtlikuna töötades peaks inimene olema eelkõige huvitatud ja motiveeritud, sest teiste aitamine ning alustatud tegevuse eduka lõpptulemuse nimel töötamine vajab pühendumist ning hingega asja kallal töötamist. Tähtis on mõista, mille nimel midagi tehakse, et oleks olemas eesmärk, kuhu püüelda ning puuduks igasugune omakasupüüdlikkus.

Vabatahtlik töö pole inimesele, kes väärtustab ainult materiaalset kasu ning enda heaolu. Seda tööd saavad teha inimesed, kes hoolivad, kes elavad maailmas, kus teistega arvestatakse ning aidatakse. Inimesed, kes on huvitatud enda arendamisest mitte nii tavapärastel viisidel.

Vabatahtlik töö annab sulle kõike peale raha, mida tänapäeva maailmas liialt ihaldatakse. Vabatahtliku töö annab teadmise, et oled teinud head, aidanud ja toonud kellegi ellu tagasi rõõmu. Õnne, rahulolu, haritust ning armastust ei ole võimalik endale osta, seda peab jagama. Juba noores eas peaks lastele tegema mõistetavaks, et igaühe meie abi vajatakse. Võiks noori viia loomavarjupaikadesse, et tekitada neis kas või kaastunnet ning koolides võiks olla mõned tunnid veerandis, kus noored saaksid aimu vabatahtlikkusest ning seda ka proovida. Noored on tegelikult väga huvitatud vabatahtlikuks olemisest, kuid kui nende võimaluste leidmine ei tule neile sülle, ei viitsita sageli ka ise midagi otsida ja korraldada.

Vabatahtlikuna töötades kasvatab inimene ka enda väärtust. Paljudel juhtudel leiab inimene just vabatahtlikuna olles oma tõelise olemuse, tõelised soovid, huvid. Selle, kes ta on ning mida oma elult soovib ja saavutada tahab. Sageli mõistetakse just nendes olukordades, mida elus tõeliselt väärtustada tuleks. Töötades vabatahtlikuna mõnes vaesemas rajoonis, näiteks Aafrikas,  näeb elu sellist poolt, mille peale me ehk oma tavaelus ei tulekski. Samas ei pruugi need halbades tingimustest elavad  inimesed tunda ennast õnnetult. See annabki mõista, et esemed ja raha meie ümber ei määra meie õnnetaset. Olulised on hoopis inimesed, oskus tunda rõõmu sellest, mis on.

Maailmas oleme meie need, kes on suutelised midagi muutma. Ei ole need veel robotid, kes muudaks meie elusid, ikka peame ise kõige nimel tegutsema. Vabatahtlikkus ongi hea võimalus selleks, et üheskoos võtta ette näiteks projekt millegi muutmiseks või korda saatmiseks, asi ära teha ning siis hea enesetundega teada anda, et midagi kasulikku meie ühiskonna jaoks on ära tehtud. On hea, et leidub inimesi, kes on nõus ja tahavad töötada vabatahtlikuna. Üksi ei suudaks me midagi nii suurelt ära teha.

Vabatahtliku töö on inimesele, kes tõstab elus emotsionaalsed tunded, suhted ning kogemused kõrgemale, kui materiaalsed esemed ja raha. Need, kes lähevad vabatahtlikuks on kas maailmaparandaja loomuga või tõeliselt suure südamega inimesed. Saame kõik näidata ennast heast küljest, kui astume selle sammu, et hakkame vabatahtlikuks. Peab vaid uskuma, et elukeskkonda meie ümber on võimalik muuta. Selleks ongi vabatahtlik töö ka vajalik: et meil kõigil oleks rõõm siin maamunal elada, et mingil hetkel kaoks viha ja jultumus. Ühest vabatahtlikust sai ühel hetkel suur grupp ning tulevikus võiks see grupp haarata enda hulka kogu meie inimkonna. 

Helen (17), Paide
Eriauhind