Mis siis kui ma oleksin töötu ...

Olen töötu-see ei kõla kõige meeldivamalt. Sõpradele ja tuttavatele ei julgeks silma vaadata. Ei tea, mida nad minust küll arvaksid. Kuivõrd halb on olla töötu, seda peab iga inimene isiklikult enda sees läbi elama.

On ikka jube tunne küll, kui sulle öeldakse ühel päeval kindlana näival töökohal, et firmas leiab lähiajal aset koondamine ja sina oled üks nendest. Koheselt  kaob tahtmine tööl käia, kodus muutub õhkkond närviliseks, kogu aeg mõtled, mida edasi teha.

Vaatamata kõigele läbielatule, peab töötuna olemisega leppima. Tuleb leida endas jõudu ja tahet edasi minna ning uus töökoht leida. Kui töötus kestab lühikest aega, siis pole midagi katki. Kui aga see periood kujuneb pikaks ja endale võimetekohast tööd ei suuda leida, siis on asi päris hull.

Kui ma oleksin töötu, siis ma otsiksin uut töökohta eelkõige lehekuulutuste abil, internetist mitmesugust tööd pakkuvate portaalide kaudu. Kindlasti seoksin end töötukassast pakutavate võimalustega. Samuti on võimalik abi saada ka tuttavatelt, sest nendel on side oma töökohaga.

Töökoha leidmist kergendaks kindla eriala olemasolu. Pole ju ehitajatel või müüjatel raske tööd leida, küll aga erialata või kutseta inimestel tekib raskusi. Harva esinevate elukutsete puhul on raske tööd leida väikestes linnades ja maakohtades.

Populaarne on noorte seas välismaale tööle minek, eriti ehitajaks Soome. Mina välismaale tööle ei läheks. Selleks on mitmeid põhjuseid. Näiteks pole mul seal kindlustunnet tulevikus töökoha suhtes. Samuti ei tahaks ma elada kusagil üüripinnal. Oma kodu on ikka midagi muud. Pealegi ei meeldi mulle elada ja töötada teises keskkonnas, kus kõik on võõras. Siin on mul aga sõbrad ja tuttavad, oma kodu, omad asjad. Palk on küll Soomes oluliselt suurem kui siin, aga see ei kompenseeriks eelpool öeldut.

Paljud satuvad suurde masendusse seoses töökoha kadumisega ning hakkavad ohtralt alkoholi tarbima. Seda ei tohi aga lasta juhtuda. Sisemine võitlus endaga on küll karm ja raske, kuid sellest tuleb üle olla. Kodus istudes ja lootes, et töökoht leiab sind, on väga vale mõtlemine.

Üks võimalikke viise töökoha otsimisel oleks käia läbi paljud firmad ja vestelda sealsete töötajatega. Kui mitte kohe, aga mõne aja pärast võib tulla hea pakkumine töökoha suhtes. Proovida võiks kõiki eelnevaid variante, sest kaotada pole ju midagi.

Töötuks jäämine võib tabada igat inimest. Seetõttu ei sobi inimese peale vaadata põlglikult, kui ta satub sellisesse olukorda. Loomulikult pakub ka riik palju tasuta võimalusi, et töötuks jäämise periood oleks võimalikult lühike. Tuleb olla tugev, kaaluda läbi kõik võimalused ja mitte pead norgu lasta. Usun, et iga inimene, kes nii tegutseb, leiab õige pea endale sobiva töö.

Martin (16), Valga