Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?

Eestis on tööpuudus noorte seas kasvanud. Meie riigis on küll majandussurutis, aga kuidagi peab leidma lahenduse noorte seas olevale tööpuudusele.

Noored inimesed peavad rohkem tegelema vabatahtliku tööga, sest see annab töökogemust. Aga mis on vabatahtlik töö? Vabatahtlik töö on see kui inimene korraldab teistele tööriistad töö tegemiseks ja palga eest antakse süüa ja juua. Inimene, kes kirjutab oma CV-s, et on osalenud mitmes vabatahtlikus töös, toob tööandja silmis plusspunkte. Sest tööandja näeb, et inimesel on palju töökogemust ja ei karda tööd.

Noored mõtlevad tihtipeale töö tegemise ajal rahale. Raha on see kõige tähtsam. Seetõttu on noor inimene nõus olema töötu. Nad mõtlevad, miks teha tööd väikese raha pärast, kui kusagil makstakse rohkem selle töö eest ning nad jäävadki oma aega ootama, millal tööle saada suure palga eest. Tegelikult peaks tööd tegema naudinguna. Kui teed hästi oma tööd, siis saad vastava palga. Noored ei tohiks olla nii valivad oma töökoha suhtes. Töö on töö.

Meie ühiskonnas peab noorel olema tutvusi, et saada tööle. Tööandja tahab rohkem sellist inimest, keda ta teab või tema hea tuttav on soovitanud. Tänapäeva ettevõtetel pole aega tegeleda noorte kogenematute inimestega. Neil on vaja inimest, kes oskab oma tööd ja ei vaja erilist õpetamist. See on üks põhjus, miks meil on tööpuudus. Selle lahendamiseks peavad ettevõtjad riskima tööle võtmisega. Mitte ei pea kõiki tööle võtma aga ei tohiks olla ka nii valiv, kui hetkel.

Kutsekooli lõpetanud noorel on palju lihtsam tööle saada kui gümnaasiumi lõpetajal. Neil on kogemus, kuidas asjad käivad ja nende väljaõpetamisele kulub vähem aega. Kutsekoolidel on mõningate firmadega sõlmitud leping, kus õpilane saab praktikal käia. Kui õpilane on kooli ära lõpetanud, siis on tal suurem võimalus firmasse tööle saada kui gümnaasiumi lõpetajal. Firma teab, milline töötaja ta on. Gümnaasiumi lõpetajal veab, kui ta saab ülikooli kõrvalt tööle. Sest paljude perede sissetulek ei võimalda toetada ülikoolis käivat last.

Noorte seas olevat tööpuudust saab leevendada siis, kui tööandjad on paindlikumad inimeste tööle võtmises ja noored peaksid  tegelema rohkem vabatahtliku tööga.

Aidi (16), Valga

Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?

Tööpuudus on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalne probleem. Töötuid leidub igas vanuses. Loomulikult on kõige halvem, kui töötu on noor inimene. Nimelt motiveerib see noort inimest

välismaale emigreeruma. See omakorda muudab negatiivseks meie väikese riigi iive. Selleks, et noorte seas tööpuudust vähendada, on palju lahendus.

Tänapäeval võib kohata paljudes kohtades töötamas vanemaid inimesi. Miks võtab tööandja endale tööle vanema inimese? Põhjus on väga lihtne, nimelt on vanem inimene leplikum. Kuna nagunii saab ta pensionis siis on ta nõus töötama ka poole palga eest, eriti kui töökohaks on näiteks valvetädi garderoobis. Nimelt tuleks need inimesed, kes saavad pensionit saata pensionile ja keelata lisaraha teenimist, kuna nad hoiavad kohti kinni ning noortel ei ole tööd. On ka teine võimalus, et kui inimene tõesti tahab nii tööd teha, las ta siis teeb, aga pension jääks sel juhul maksmata. Kuna töötav pensionär saab nii pensionit kui ka palka.

Suureks takistuseks on noortel kindlasti haridus. Kuna paljud töökohad nõuavad kõrgharidust, siis olen arvamusel, et vähemalt keskharidus peaks igal inimesel kohustuslik olema. Kuna noored valivad tihtipeale peale põhikool lõpetamist kutsekooli, siis tihtipeale jääb kutsekooli kõrval nii palju vaba aega, mis viib noored halvale teele. Väga populaarne on tänapäeva  noorte seas pidutsemine ja mitte ainult nädalavahetusel, kuid ka nädala sees. Kindlasti ei ole võimalik klubid sulgeda, kuna siis tekiks töötuid veel rohkem, kuna klubid on väga suurtes kasumites noortest inimestest. Ometi võiks vanusepiirangut tõsta. Näiteks klubidesse lubada isikuid alates 21. eluaastast. Selleks ajaks on inimene oma keskhariduse kätte saanud ja tema mõtlemine on enamvähem täiskasvanu tasemel. Paljud noored alustavad pidutsemist aga noorelt, mistõttu jääb kool pooleli. Et seda ei juhtuks tuleb seadused karmimaks muuta. On olnud ettepanekuid, et kui inimene põhjuseta puudub, peab ta n.ö. trahvi maksma. Ometi arvan, et see pole õige, kuna sel juhul suureneks vargus, sest noorel inimesel pole kuskilt raha võtta.

Nimelt tuleb noori rohkem sundida. Kui ei soovi vabatahtlikult 12 aastat koolis ära käia siis tuleb sunniviisiliselt. Koolid teha kinnisteks, see sarnaneks võib-olla küll vanglatele, aga paraku on tänapäeva noored nii rikutud, et neid tulebki karmilt kohelda. Minu jaoks on täiesti vastuvõetamatu see, kui nooruk õpetaja ees ropendab. Ropendava suuga inimest ei soovi keegi endale tööle ka mitte. Loomulikult ei tohi laste peal kasutada vägivaldset jõudu, aga ometi kinniste koolide idee oleks hea. Noor inimene oleks koguaeg kasvatajate silmade all. Samuti poleks neil võimalus kuskil pidudel käia ning oma tervist rikkuda. Trahvid mis tehakse noortele kui nad jäävad vahele suitsuga või purjus peaga on naeruväärsed. Kuna rahaline trahv ei ole kunagi õige. Nimelt mõjutab pigem see lapsevanemat kui last. Laps on hoopis uhke, et vaat mul sinust rohkem trahve ning võistlevad ka veel omavahel. Trahv peaks olemas selline, mis paneks inimese teine kord mõtlema, kas ta ikka tahab seda.  See peaks olema ühiskonnale kasulik töö. Kuigi siinkohal tekiks jälle lapsejõu ärakasutamine, aga ometi arvan see oleks hea õppetund neile. Näiteks saata laps lund rookima, talukohta väljaheiteid koristama, tänavaid pühkima, prügi koristamine vms.

Kõige tähtsam on noortele selgitada, et ilma hariduseta, ei ole võimalik endale hea töökoht leida. Neid tuleb rohkem sundida ja karmimalt kohtlema, kuna kõik noored on käest ära läinud ning on arvamusel, et vanemad inimesed peaks hoopis neid austama, mis on muidugi vale. 

Olga Getman (18), Tallinn

Vabatahtlik töö — kellele ja milleks?

                                 

Vabatahtlik tegevus on üheks oluliseks kodanikuühiskonna osaks. See on kiiresti arenev ning suurte tulevikuperspektiividega valdkond, mis omab tähtsat rolli ühiskonna heaolusse panustamisel. Käesolev teema on muutunud üha aktuaalsemaks – hetkel on käimas Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta, mis motiveerib valdkonnale suuremat tähelepanu pöörama. Kellele on see valdkond aga mõeldud? Arvatavasti leiaksid kõik endale meelepärase vabatahtliku töö, kui seda vaid tõeliselt tahta.

Vabatahtliku töö all mõistetakse uuringufirma Faktum poolt läbiviidud uuringu järgi „heast tahtest ja entusiasmist tasuta, vabast ajast tehtavat tööd kellegi, peamiselt ühiskonna heaks peamiselt ühise eesmärgi nimel.“ (Faktum 2003). Ametite rida, kus tublid inimesed on vabast tahtest ja rahalist tasu vastu küsimata võtnud endale vastutuse, mille riik tavaliselt delegeerib professionaalidele, on küllaltki pikk: politseid toetavad abipolitseinikud, Päästeametit aitavad vabatahtlikud päästjad, armee saab loota kaitseliitlaste ning naiskodukaitsjate abile, veel on sotsiaal- ja noorsootöötajad, keskkonna- või loomakaitseaktivistid. Riikliku julgeoleku tagamisele saab kaasa aidata Küberkaitseliidus (Kodres 2011, 23). „Vabatahtlikku tegevust leiab pea igas eluvaldkonnas: spordis, kultuuris, sotsiaaltöös, tervishoius, hariduses, noorsootöös, keskkonnakaitses, tarbijakaitses, arenguabis jne.“ (Surva 2009, 19). Seega tuginedes eelnevatele allikatele hõlmab vabatahtlik tegevus enamasti iga ühiskonnas eksisteerivat valdkonda, kus on tähtsal kohal väärtuste ja huvide edasi arendamine. Ilma tulu saamata tehakse koostööd eesmärkidel, et ühiskonda ning teisi aidata oma vabast tahtest ning soovist. 

 

Vabatahtlikuks olemine annab palju neile, kes sellega tegelevad. Põhjuseks võib olla soov arendada isiklikke oskusi, kohtuda teiste inimestega, luua uusi tutvusi, mis tulevad kasuks näiteks hilisema töö saamisel, eesmärgiks võib olla ka aktiivselt ja meeldivalt aja veetmine (Jõe, 2010). Vabatahtlik tegevus on üks vaba aja veetmise võimalus, kuid tegevused, mida tehakse toovad üldsusele kasu, vabatahtlikud on inspireeritud sellest, et neil on omakasupüüdmatu soov teisi aidata. Vabatahtlik tegevus annab võimaluse karjääri edendada ja väljendada oma erilisi oskusi, teadmisi ning kogemusi (Stebbins 2009, 156).

Vabatahtlikud on aktiivsemad õppima ning väärtustavad haridust, neil on laialdasem sotsiaalne võrgustik, mis võib olla abiks töö leidmisel (Wilson 2000). Vene (2005, 45) läbiviidud uuringus vastasid vabatahtlikud, et nad saavad märkida ära CV-sse, et nad on tegelenud või tegelevad vabatahtliku tööga, see näitab tööandjale nende väärtusi ja ellusuhtumist. Näiteks Pimedate Ööde filmifestival on suuresti üles ehitatud vabatahtlikkusele, kus vabatahtlikud tegelevad 15 valdkonnas. Vabatahtlikud on meeskonna täisväärtuslik osa ja antakse endast parim, et seda ka vabatahtlikele edastada. Vabatahtlike hulgas on nii tudengeid, aktiivseid pensionäre kui ka tööinimesi. Hea süda ja sisemine tahe midagi suurt ja toredat korda saata paneb inimesi seda tegema (Õigus 2011, 18). Vabatahtlik tegevus annab palju neile, kes vabatahtliku tööga tegelevad, tuuakse märkimisväärset kasu ning väärtust ühiskonnale kui ka endale läbi erinevate võimaluste ning arengute. Vabatahtlik töö omab samuti ka vabatahtlike jaoks suurt rolli läbi karjäärivõimaluste.

Vabatahtlike töö väärtust tunnetab igaüks, kes tarbib mingit hüve, selleks võib olla puhas loodus, turvalisem kodukant, positiivseid tundeid loov kultuurisündmus või ligimesehoolitsus, millena saab keegi teine tunda ennast inimväärsena (Tõnsing 2011, 27). Eestis panustatakse vabatahtliku tööga ka keskkonda, heaks näiteks on tuntud „Teeme ära!“ projekt, kus 2011. aastal toimunud talgupäeval osales 26 001 inimest, mis on ligi 2% elanikkonnast (http://talgud.teemeara.ee/events, 10.mai 2011).

Vabatahtlike teema tähtsus on ajaga suurenenud, üha laialdasemalt on hakatud antud valdkonda uurima. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse poolt tellitud Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu aruanne põhjendab seda järgmiselt: „vabatahtlikul tegevusel on oluline roll iga demokraatliku ühiskonna arengus, kuna vabatahtlik tegevus soodustab kodanikuaktiivust, vabatahtlikud tõstavad kodanikuühenduste suutlikkust ja teenuste kvaliteeti, vabatahtlikul tööl on märkimisväärne sotsiaalmajanduslik panus ning väärtus.“ (Praxis, TNS Emor 2008, 3). Selline tegutsemine on kasulik, kuna antav panus toob kasu erinevatele ettevõtetele. Vabatahtlik töö aitab riigil vahendeid kokku hoida. Arvestades vabatahtlike poolt tehtud töö väärtust ja mahtu, mis tehakse ära rahalist tasu saamata, on näha sellise töö märkimisväärne panus riigi sisemajanduse kogutoodangusse (Gramberg, Vutt 2005).

Seega kodanikuaktiivsuse olulisus on märkimisväärne, suurendatakse inimestevahelist usaldust ning koostööd ühiste eesmärkide nimel. Vabatahtliku töö väärtuslikku rolli on võimalik kõigil tunnetada läbi erinevate tegevuste. Vabatahtliku tegevusega panustatakse riigi arengusse sotsiaalse kapitali kasvatamisega ning ka otsese majandusliku panusena, samuti on võimalik valitsuse kulusid kokku hoida. Seega kokkuvõttes tehakse vabatahtlikuna ära palju tööd, mis on hinnanguliselt suure väärtusega ning see on mõeldud kõigile.

Kasutatud kirjandus

Gramberg, A., Vutt, M. (2005) „Vabatahtliku tegevuse väljakutsed Eestis.“ Riigikogu  Toimetised, nr 1.

Jõe, H. (2010) „Noored ja vabatahtlik tegevus.“ 100-113.

Kivirähn, J. (2003) Kodanikualgatuse uuring. Tallinn: Uuringukeskus Faktum.

Kodres, M. (2011) „Riik ja vabatahtlik – nagu seen ja samblik.“ Hea kodanik, nr 2, 2-43.

            Praxis, TNS Emor. (2008) Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis. Uuringu aruanne.

Stebbins, R. (2009) „Would You Volunteer?“ Society, Vol. 46, No. 2, 155-159.

Surva, L. (2009) Vabatahtliku tegevuse arendamine kolmel tasandil: Ühiskond. Organisatsioon. Indiviid, Magistritöö, Tartu Ülikool.

Tõnsing, D-T. (2011) „Vabatahtlikkuse aasta on ka isiklik aasta.“ Hea kodanik, nr 2, 2-43.

Vene, K. (2005) Vabatahtlik töö siirdeaja Eestis: vabatahtlike kogemus, motivatsioon ja võrgustikud, Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool.

Õigus, H. (2011) „Suur masinavärk nõuab aastaringset haldamist.“ Hea kodanik, nr 2, 2-43.

Wilson, J. (2000) „Volunteering.“ Annual Review of Sociology, Vol. 26, 215–240.


Ragne Tigane (27), Elva

Mis siis kui ma oleksin töötu...

Paljud inimesed, kes on lõpetanud põhikooli, kutsekooli või keskkooli otsustavad minna tööle, paraku ei lähe kõigil nii hästi, et kohe tööd leida ja jäävad töötuks ning üritavad vanemate raha peal või mõnel teisel viisil veidikenegi raha saada.

 Kui mina oleksin töötu, siis otsiks ma võimalust edasi õppida või uuriks, kuidas saaks hea töö. Ma küsiks tuttavatelt abi ja kindlasti paneksin ennast töötukassasse kirja. Sealt saab iga kuu veidike raha ning seal töötavad inimesed aitavad tööd leida.

Minu sõbral vedas, ta pani end töötukassasse kirja ning üsna kiiresti saadeti ta ameti kursustele, seal makstakse talle igapäevaselt küttekulu kinni ning peale selle saab ta ameti paberid. Lisaks kõigele õnnestus tal selle kõrvalt ka tasuv töö saada.

Ma arvan, et kui mina oleksin töötu, siis ei jääks ma lihtsalt ootama, kuna õnn minule naeratab, vaid uuriksin ja otsiksin võimalusi, et õnn lihtsalt peaks naeratama.

Ühes olen ma kindel. Kui ma jään peale kooli töötuks, siis kindlasti teen ma nii, nagu mu sõber, sest nii on võimalik saada väga hea töökoht ning siis ei peaks tulevikku kartma.

Miski ei tule ise, kõike peab ikka ise tahtma ja kui tõeliselt midagi tahta ja selle nimel pingutada, siis on kõik võimalik. 

Piret (16), Valga

Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?

  Vabatahtlik töö on viimasel ajal saanud üsna populaarseks. Seda mitte  põhjusel, et selle eest makstakse, vaid põhjusel, et see tekitab hea enesetunde. Paljud inimesed ei oleks nõus tegema vabatahtlikku tööd ainult sellel põhjusel, et selle eest ei maksta. Töö on töö, ükskõik mis põhjusel sa seda tööd teed.

Tänapäeva inimestel on kiire elu. Inimesed ei jõua kodus isegi lõunat süüa, rääkimata veel ekstra töö tegemisest, mitte millegi eest. Inimesed kes tegelevad vabatahtlikuna, on tavaliselt rohkem aega, et sellega tegeleda. Kui minu käest küsida, et mis õieti on see vabatahtlik töö, siis ma vastaks, et midagi seotud metsade puhastamisega, sest see on esimene asi mis pähe tuleb, kuigi tean, et asjad pole ainult nii. 

Millist kasu saab vabatahtlik oma töö ja vaeva eest? Selle eest saab tasu, mida on paljudel inimestel raske mõista. Hea tunne teiste aitamisest. See tähendab seda, et sa pead eelkõige nautima teiste aitamist. Hea tunne ei teki siis, kui sa ei tee seda oma vabast tahtest ning ei naudi seda. Kui vabatahtliku töö tegija mõtleb tööd tehes ainult materiaalsele kasule ning rahale, siis ei sobi ta vabatahtlikuks. 

Hea tunne pole siiski ainuke asi. Vähestel noortel on olnud töökogemust. Kuna vabatahtlik töö on nagu iga teinegi töö, aitab see panna alust tööle. Õpitakse inimestega suhtlema, tööd väärtustama ning eelkõige tööd tegema.  Paljud firmad ning organisatsioonid otsivad vabatahtlikke.  Kuna raha pole kunagi liiga palju, saavad firmad ning organisatsioonid kasu vabatahtlikest, ning vabatahtlikud kasu firmadest ja organisatsioonidest. Alati ei pea ju olema kasu ainult materiaalne. 

Vabatahtliku töö tegija saab ka oskusi oma valitud valdkonnas. Oskused ei tule kunagi kahjuks, vaid alati kasuks. Mida rohkem on oskusi, seda lihtsam on leida omale sobivat tööd. 

Raha on sageli probleem vabatahtlikule. Paljudele inimestele tunduks absurdne mõte see, et töö tegemise eest peaks veel raha ka maksma. Ainuüksi sellepärast peakski väärtustama vabatahtlikku tööd ning nende tegijaid. Kui paljud inimesed oleksid nõus nende tingimuste eest töötama? Väga vähesed. Enamus inimesi on liiga materiaalsed, et seda isegi mõttesse võtta. Vabatahtliku töö tegijad on inimesed, kes ei hooli materiaalsest kasust ning just 

sellepärast peaks neid väärtustama. 


Marek (16), Valga

Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?

Olen tähele pannud, et noorte seas ei ole vabatahtlik töö kõige populaarsem. Tavaliselt ollakse ikkagi kasu peal väljas ja vabatahtlik töö paljude meelest kasulikkuse alla ei kuulu. Kuid kas see on tegelikult nii?

Pean tunnistama, et ka mulle vabatahtlik töö ei meeldi. Väga tihti on mul nii olnud, et kui keegi sõpradest või vanematest on tahtnud, et ma nende heaks midagi teeks, olgu see siis teene või töö, olen ma küsinud : "Mis ma vastu saan?" Kuid igakord järele mõeldes, tuleb tunnistada, et see ei ole üldsegi viisakas suhtumine. Sellistelt inimestelt tavaliselt teist korda enam ei küsita, ega paluta.

Kuid kuidas panna inimest väärtustama vabatahtlikkust? Neid viise on üpris mitmeid. Tuleks kindlasti alustada enda väärtustamisest. Kui inimene ennast ei oksa väärtustada, siis pole võimalustki, et ta ka millegi muu vastu seda tundma peaks.

Paljud inimesed arvavad, et kasulikkuse alla käib materiaalne kasum, näiteks raha. See on üks suuremaid põhjuseid, miks inimesed ei väärtusta vabatahtlikku tööd, sest materiaalset kasumit sellest ei saada. Kuid kas materiaalne kasum on just see kõige tähtsam? Olen aru saanud, et võibolla see ei olegi see kõige tähtsam. Kui inimest aidata või tema jaoks midagi teha, siis siin loeb pigem see emotsioon, mille pärast tehtut saab.

Heatahtlikkus mängib samuti tähtsat rolli vabatahtlikkuses. Inimene ei saa midagi teha, kui tal ei ole selleks soovi. Et oleks soov vabatahtlikult midagi teha peab jätkuma inimesel headust.

Arvangi, et kõige olulisem on lihtsalt väärtustada ennast, teisi ja endalt küsida: "Kas ma pean olema alati kasumi peal väljas?" Kui kõik suudaksid seda teha, siis arvan, et maailmas ei oleks enam nii palju probleeme. Inimesed peaksid endast lugu, oleksid abivalmimad ja mis kõige tähtsam, väärtustaksid vabatahtlikku tööd.

Silver Viil (16), Valga

Noorte tööpuuduse vähendamisest ja vabatahtlikkusest

Noori tuleks inspireerida tegema midagi, mida nad varem pole proovinud. Läbi selle saaksid nad ennast tundma õppida ja leiaksid endale sobiva huviala või isegi elukutse. Kõige parem töö on siiski see, mis läheb kokku sinu huvialaga. Nii vähemalt väidetakse. Tänapäeva noored võiksid rohkem korraldada kokkusaamisi ja üritusi, mille kaudu nad õpiksid oma tugevusi ja nõrkusi. Samal ajal nad saavad õppida teistelt inimestelt seda kuidas nemad iseennast inspireerivad ja millega nad tegelevad või kuidas nad on leidnud endale just sobiva töö ükskõik, kas siis suvetöö või siis täiskohaga tööotsa. Enamasti aitaksid just koolipoolt pakutavad huviringid, aga minu arvates on neid liiga vähe või siis noored ei võta vedu. Kool peaks minu arust näitama noorele õpilasele kuidagimoodi teed, mida mööda ta saaks pärast lõpetamist edasi kõndida iseseisvalt. Mina, näiteks, korraldaksin näiteringe arglikele ja nendele inimestele, kes on huvitatud näitlemisest või kes isegi plaanivad minna näitlemist edasi õppima Lavakasse või Viljandisse. Paraku jääb minulgi inspiratsioonist puudu, kuna näiteringid said otsa ja ühest aastast ei piisanud mulle. Koolides võiksid käia näiteks inimesed, kes räägiksid oma põhja käimisest ja siis hiljem jälle tõusnud on ning nüüd head elu elavad(mitte rahalises mõttes). Vana õpetab ikka noort ju, mitte vastupidi. Enamasti saab tänapäeval nüüd kõige parema töö kusagil välismaal ehk tuleks siis luua mingid grupid ja minna koos oma sõpradega kuhugi Rootsi või Suurbritanniasse näiteks vanemaid inimesi aitama või ühiskondlikku tööd teha.

Vabatahtlik töö on nendele, kes soovivad maailma paremaks muuta või siis midagi head teha teistele, kes seda kõige rohkem vajavad. Kui inimesed teevad head ,kasvõi midagi väikest, annab see abi vajajale tunde, et teda märgatakse ning vabatahtlik ei saa midagi muud kui ainult rõõmu tunda selle eest, et ta on teinud midagi väikest aga samas jällegi midagi niivõrd suurt, et seda ei anna kirjeldada. Vabatahtlik töö sobiks kõigile, isegi nendele, kes ei soovi teha seda tööd. Näiteks kui inimene, kes on kitsa rinnaline ning ei saa aru miks seda vaja on, siis tuleks teda viia kuhugi vabatahtlikuks ja näidata kui oluline see on tegelikult nendele inimestele kellel ei pruugi olla mitte midagi muud kui ainult hea süda ja oma hing, ning samal ajal teada kuii hästi tal endal on vedanud eluga.

Töö olemasolu ei tähenda, et probleemid lihtsalt kaovad. Probleemid just tulevad. Näiteks majanduslikult ei elata ära palgast(oleneb töökohast) või siis ei saada kolleegidega hästi läbi. Tööandijaga võivad tekkida konfliktid jne. Kuid nendele, kes on õpilased, nendel jah ei pruugi siis probleemi esineda võib tekkida ainult väsimus kui peab käima kahes kohas korraga, koolis ja tööl. Isegi mina elan praegu taolist elu ja see pole üldse roosiline ega sulgedel lebamine.

Kui ma oleksin töötu, siis ma oleksin ühiskondlikult aktiivne ja aitaksin ka teistel inimestel midagi head teha või siis korraldada midagi, mis aitaks jällegi teisi inimesi, ükskõik millega. Kuna ma tean, et ma olen väidetavalt hea kuulaja ja nõuandija siis ma võib-olla isegi kaaluksin inimeste nõustamist, mis tahes teemal. Võib-olla ma sobiks isegi kodututevarjupaika nõustajaks või siis üldse nendele, kellel on elus halvasti läinud ning pole kellegagi suhelda.

Gerttu

Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?

                             

  Tööpuudus on noorte seas väga suureks probleemiks. See on probleem, puutuvad kokku enamus noortest. Eriti suureks probleemiks on see suvel, kui noortest pole koolis ja kui kuidagi on vaja oma vabaaega sisustada ja raha teenida. Minu arvates vajaks see probleem lahendamist. Kõigil noortel , kes tahavad tööd teha peaks olema see võimalus olema.

  Minu arvates on mitu võimalu, kuidas vähendada noorte tööpuuduse probleemi. Minu esimene mõte, kuidas lahendada seda probleemi on see,et vanematel inimestel peaks olema pension juba 55 eluaastast, aga mitte 63 eluaastast. Kui inimesed läheksid varem pensionile,vabaneks palju töökohti  ja see oleks hea võimalus noortele. Peale selle on noored aktiivsemad ja neil on palju huvitavaid mõtteid, mida ja kuidas teha. Noored on väga ettevõtlikud ja sobiksid minu arvates mõne töökoha peale paremini kui vanemad inimesed. Ma loodan, et kunagi avaneb selline võimalus, et vanemad inimesed saavad minna varem pensionile ja noored nende asemele tööle.

  Noorte probleemi lahendamiseks võiks olla rohkem noorteorganisatsioone ja erinevaid projekte. Peaks olema ka rohkem töömalevaid. Ma arvan,et see oleks noorte jaoks huvitav, kuna olen ise käinud töömalevas ja tea,et seal on huvitav. Võiks toimuda ka erinevaid üritusi, mis aitaksid leida noortel tööd.

  Selleks,et noored leiaksid tööd tuleb neil kindlasti ise selleks vaeva näha. Paljud tööandjad ei usalda noori ja arvavad, et nad ei tee oma tööd hästi, kuid kindlasti pole see alati nii. Noortele peaks andma võimaluse ennast tõestada,et nad saaksid näidata ,et ka nemad oskavad oma tööd teha hästi. Kui noored ise ei otsi lahendust oma tööpuuduse probleemile, siis kasvab tööpuudus aina suuremaks. See on minu arvamus sellest, kuidas lahendada tööpuudust noorte seas.

Erelin (16), Valga

Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?

   Vabatahtlik töö on igale inimesele omaenda valik, mida, kus ja mille tarbeks ta seda teeb on juba iseasi. Eelkõige on see enda enesetunde tõstmiseks ning teistele inimestele head meelt tegemiseks mõeldud töö, millega peaks hakkama saama igaüks. Samuti on see suurepärane võimalus õppida end paremini tundma ning saada aimdus, milline töö on Sinu jaoks see kõige õigem. 

   Väärtustamine vabatahtlikku töö eest ongi juba see, kui just Sina saad ühiskonna arengule ja heaolule käe külge lüüa. Parim tasu selle eest on uhkustunne, mida võib peale korda saadetut tunda. Kui asi oleks raha siis ei teeks sellist asja keegi. Õnneks leidub maailmas küllalt inimesi, keda raha ei huvita nii palju, kui inimeste heaolu. Kellelegi ei meeldiks ju uudistes kuulda inimeste surmajuhtudest just selle pärast, et polnud piisavalat vabatahlikke, kes neid aidata oleks saanud. Raha vabatahtlikke jaoks ei tähenda midagi, ainult sellel juhul, kui pole piisavalt raha ega vahendeid, et abivajajatele abiks olla. Parim tunne on ju, kui sa näed, et keegi abivajaja vajab sinu abi ning see rõõmutunne, mis Sind pärast valdab, on üüratu.

   Koristustalgute ''Teeme ära'' raames võib peale pikka ja väsitavat tööd minna aga täiesti tasuta maitsvat sööki sööma, mis sellel puhul on üpris hea ja vääriline tasu vabatahlikele, kes oma vabast ajast on tulnud appi, et oma kodumaa puhas hoida.  Muidugi on suurte ürituste korraldamiseks vaja üpris palju inimesi, kes aitaks ning hoolitseks selle eest, et kõik toimuks perfektselt. SEB jooksu vaatamas käies on näha väga palju asjalike noori, kes aitavad jooksjatel õiges suunas liikuda, hädaolukorra korral, rada valvata, et keegi ei segaks jooksjaid nende teel ning ka joogipunktides. See võib kõlata päris lihtsa tööna, kuid kas ta ka on? Ma arvan et kõige õigem inimene sellele vastama on see, kes tõesti on sellist tööd teinud.

   Minu arvates oleks aga suurepärane mõte ka teha väike tänukontsert vabatahtlikele. Kutsuda kokku Eestile armsad artistid ja siis vabatahtlikele auks korralik kontsert teha, et neid siis tänada. 

Maria (19), Tallinn