tag:blogger.com,1999:blog-78481455073289829062024-03-28T05:53:07.466+02:00Ideekonkursi esseedSeiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.comBlogger24125tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-54533900633809739622011-10-22T20:00:00.001+03:002011-10-23T13:34:18.183+03:00Võitja on selgunud!<div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Meil on hea meel teada anda, et žürii on oma otsuse teinud ja selgunud on parim essee, mille autor sõidab koos kaaslasega Brüsselisse: võitjaks osutus seekord <b>Helen Aaremäe</b>. <span class="Apple-style-span" style="background-color: white;">Helen on 22 aastat vana ja hetkel täiskohaga üliõpilane, õppides 1. aasta magistratuuris Tartu Ülikooli statsionaaris Õigusteadust, samuti on ta tegutsenud ligi 3 aastat organisatsioonis Euroopa Juuratudengite Ühenduses (European Law Student's Association) ja sellest tulenevalt valis ta ka essee teema ning otsustas kirjutada ja midagi südamelt ära öelda. Pärit on Helen Eesti väikelinnast Rakverest, kus ta on nooruspõlves tegutsenud Eesti Kaitseliidus kodutütrena ning mereväe üksuses harrastanud purjetamist. Inimesena on Helen väga avatud uutele suhetele ja võimalustele, tal on kõrged moraalsed väärtused ja samuti on ta sõbrad teda kirjeldanud kui väga patriootliku eestlast.</span> </span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Antud ideekonkursi žürii koosnes viiest liikmest ning tegi oma otsuse esseede põhjal, teadmata lugemise ajahetkel nende autoreid. Lisaks valiti välja 5 esseed, kes saavad žürii eriauhinna ning jagavad vastavalt kohti 2-6. Ka kõik teised esseed olid suurepärased, seega otsustasime väikese auhinna anda kõigile osalejatele. Kõik esseed (suvalises järjekorras) on üleval selles blogis ning ootavad lugejaid :)</span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Kokku laekus konkursile 23 esseed noortelt üle Eesti. Kõige populaarsemaks teemaks oli "Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?", ning sellel teemal laekus tervelt 10 esseed. Samuti olid populaarsed teemad: "Vabatahtlik töö - kellele ja milleks? (6 esseed) ja "Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?" (5 esseed). Kaks inimest kirjutas teemal "Mis siis kui ma oleksin töötu..." ning mitte keegi ei leidnud, et "Pole tööd, pole probleemi!". Kõige rohkem esseesid laekus seda korda Valgamaalt. </span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Auhindade kätte saamise osas võetakse osalejatega ühendust individuaalselt. </span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="background-color: white; color: #333333; font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Ideekonkurss toimus noortevahetuse "<a href="http://catchtheopportunity.blogspot.com/">Catch the Opportunity!</a>" raames, mis viidi ellu programmi <a href="http://euroopa.noored.ee/">Euroopa Noored</a> toel. Noortevahetuse korraldajaks oli mitteformaalne noortegrupp <a href="http://www.facebook.com/Seiklejad.Org">Hiiumaa Seiklejad</a> koosseisus Heleri Alles, Katrin Toe, Greete Tukk, Loore Kääramees, Lisette Vapper, Kadri Reidla ja Toomas Laigu. </span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com118tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-9151901910717815932011-10-22T19:04:00.000+03:002011-10-22T19:04:04.385+03:00Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET">Tänapäeva materiaalses ühiskonnas soovib iga vähegi pragmaatilisem inimene teenida võimalikult vähese panuse eest võimalikult palju kasu, säärane inimtüüp küsib iga võimaliku tööpakkumise kohta: Palju mulle säärase töö eest makstakse, mida ma selleks tegema pean või kui palju vaeva nägema? Tänapäeva inimene mõõdab igasugust omapoolset panust ja hüvangut rahas. Kuidas me siis väärtustame vabatahtlikku tööd, mida pole võimalik hinnata materiaalselt vaid immateriaalselt?</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET">Vabatahtlik töö tähendab sõna otseses mõttes inimese vaba tahet teha midagi, mille raames ta on nõus end kulutama ning soovi tegema midagi ühiskonna hüvanguks, seega on vabatahtlik töö võrdeline ühiskondliku panusega. Pragmaatilisele inimesele, kes pole iial kogenud vabatahtliku töö eksistentsi võib jääda ekslik mulje, et säärane töö on tühine ning majanduslik kasum olematu. Jah, majanduslik kasum võib olla tõepoolest olenematuks, kuid kogetud vaimne katarsis on vastupidiselt kirjeldamatu. Fakt on see, et vabatahtlik töö on pöördvõrdeline ühiskondliku panusega, mis arendab iga inimese silmaringi, sotsiaalset vastutust ning täiendab akadeemilist haridust. </span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET">Kogemused on need, mis muudavad meid inimesena rikkamaks. Läbi vabatahtliku töö loob igaüks endale lisaväärtust inimesena. Säärane väärtuseline aspekt omab olulist rolli- iga inimese süda peab olema õiges kohas. Vabatahtliku töö<span> </span>keskkond koondab kokku inimesi, kes soovivad tugevdada endas talenti, annet ja vaistu, mis on igaühe tuleviku enese-ja karjääriredelil tõusmiseks möödapääsmatuks eeliseks. Vaid inimene, kes on<span> </span>kogenud vabatahtlikku töö olemust, on võimeline kasutama saadud elutarkusi ja tugevat vaimu jõudu kogu oma ülejäänud elu tulemuslikult, säärane inimene on võimeline saavutama endale täiusliku elu.</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET">Solan on öelnud: „Õigluse idee maailmas tähendab, et igaüks saab hüvedest osa vastavalt oma võimetele ja panusele“. Säärasele marginaalsele tsitaadile toon ma paralleeliks võrdluse: vabatahtlik töö versus tööpuudus. Miks? Leian, et inimene, kes on on oma elus teinud vabatahtlikku tööd, ei pea kunagi vaevlema tööpuuduse küüsis. Kuidas? Sest vabatahtlik töö annab väärtuse, mis võimaldab inimesel vastavalt oma võimetele panustama millekski. Teotahteline inimene leiab alati töö ja vabatahtlik töö taga peitubki teotahteline inimene. Tulevane tööandja, sõbrad ja keskkond hindab kõrgelt säärast inimest, vaid vastupidisele inimtüübile võib olla saada omaseks laiskus ja rahuldamine keskpärasusega. Vabatahtlik töötaja ei lepi keskpärasusega ja teab, et elus pole võimalik minimaalsete pingutustega läbi lohiseda. Nagu Solan, nii leian ka mina, et elus on võimalik edukalt jõuda vaid õppida vastavalt oma võimetele panustama. </span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET">Vabatahtlikku tööd tuleb väärtustada läbi võimaluste, mis ta inimesele pakub. Vabatahtlik töö peab olema mitmekesine ja<span> </span>paindlik, vabatahtlikule atraktiivne. Vabatahtliku töötaja panust ühiskonnas tuleb väärtustada, motiveerida ja avalikult tunnustada. Tuleb meeles pidada, et vabatahtlikud ei ole abitööjõud, keda värvatakse abitööde teostamiseks ja palgatöötajate käskjalgadeks täitma ülesandeid, mis neile endile meelepärased ei ole. Vabatahtlikele ei saa esitada nõudmisi, nende stiimul ja tasu on vabatahtlik töö ise, nende kaasabil peaks laienema uute teenuste hulk ja kvaliteet.</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET">Õige lähenemine väärtustamaks vabatahtlikku tööd saab alguse perekonnast. Kahjuks ei ole mitte kellelgi elus antud võimalust valida, kuhu pesakonda ta sünnib, siiski on igaühel võimalused, tänu millele on võimalik iseendid arendada paremaks inimeseks. Seetõttu tuleks tunnustada ja informeerida vabatahtlikku töö võimalust juba lasteaiast, edasi põhi-ja keskkoolis. Igaambitsioonikas noor teab, mis on edukuse alustala ja kuidas luua pilkupüüdvat karjääri. Vabatahtlik töö on noorele edukuse alustalaks ja nii tuleks seda ka tutvustada, sest vabatahtlik töötaja tähendab ühiskonnale hindamatut panust ning seda tuleb vääriliselt hinnata. Kuigi vabatahtlikku tööd tehakse enamasti teiste inimeste hüvanguks, on siingi mängus isiklikud motiivid ja üheks neist on tunnustuse saamine tehtud töö eest. Mida rohkem tunnustab ja hindab keskkond vabatahtlikku töötajat, seda enam on töötaja motiveeritud end maksimaalselt panustama. </span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET">Iga inimese elus on tõusud ja mõõnad, kuid vaadates saavutusi, mis on minevikus korda saadetud, võib kindel olla, et tutvusringkond, mis vabatahtlikku tööd tehes omandati, on igavesed kogu eluks. Vaid vabatahtlikku tööd tehes loob inimene endale võimalusi, muudab end maailmale kasulikumaks ning maailma iseendale paremaks paigaks. Vabatahtlik töö teeb võimalikuks inimesel mõista iseend paremini ning muutuda siin maailmas paremaks inimeseks. Kas materiaalset kasu taotlev inimene sellisele tasandile oma elus kunagi on võimeline jõudma ja seda saavutama? Vaevalt.</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET"><b>Helen Aaremäe (22), Rakvere</b></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET"><b>Peaauhind: reis kahele Brüsselisse</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-31832066660188917182011-10-22T18:57:00.002+03:002011-10-23T16:15:10.936+03:00Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Esimene ideevälgatus, mis meie mõttekodadesse siseneb kuuldes sõna „vabatahtlik“ on ikka keegi valge inimene aafriklastele toitu jagamas või mõni hüva hing varjupaigas kassi paitamas. See on selline halenaljakas stereotüüp, millest ei saa üle ega ümber. Ometi, hakates sügavamalt ja põhjalikumalt mõtlema vabatahtlikkusele ja selle olemusele, tuleb tõdeda: vabatahtlikkus on mõtteviis. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Tegelikult on igasugune töö vabatahtlik. Me ei ole sunnitud tööd tegema, alati on valik. On valik nii selles osas, millist tööd soovime teha kui ka selles osas, kas me üldse soovime tööd teha. Võib ju Tallinna keskturu ja Balti Jaama ümber küllalt kohata isikuid, kes on valinud näiteks üldse tööst loobuda. Seega ei saa rääkida töötegemise juures sundusest, isegi kui kaelas on kolm pangalaenu, autoliising ja kodus viis näljast last – ka kõik need elu ilusad tõsiasjad on olnud meie enda valik ühel või teisel hetkel. Alati saab ka ilma ja kolmandat moodi. Ometi ei näe paljud inimesed seda selle nurga alt ega tunnista, et nende igapäevane töö ja elu tuleneb nende enda vabast tahtest seda elu just nii elada. Nii tekibki kaks stereotüüpset alajaotust: sunduslik töö, mis on siin, et ära elada ja mida teevad kõik „normaalsed“ inimesed ja vabatahtlik töö, mida teevad inimesed, kellel ilmselgelt on viie lapse kõrvalt liiga palju aega üle või kellel veel lapsi ei ole. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Niisiis, vabatahtlikuks tööks üleüldises tähenduses kutsutakse tööd, mis ei ole rahaliselt tasustatud. See peaks meile tooma vastutasuks hoopis andmise- ja tegemiserõõmu, võimalust kedagi aidata, ühiskonda panustada, uusi tutvusi, kogemusi, oskusi ja vilumusi. Ent kas siis meie „igapäevane“ rahaliselt tasustatud töö ei peaks meile ideaalis pakkuma kõike seda sama? Miks peaks üks loogiliselt mõtlev inimene siis valima „vabatahtliku töö“? <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Olles ise töötanud erinevates paikades ja olukordades päris palju vabatahtlikuna jaotaksin asjasse puutuvad inimesed kolme rühma. Vabatahtlik on kas inimene, kellel on kellestki teisest ääretult kahju või tal on tugev sisemine motivatsioon kellegi või millegi olukorda parandada, aidata, panustada; inimene, kes hindab vabatahtliku töö käigus saadavat kogemust, tasuta pileteid ja muid boonuseid, uusi tutvusi ja oskusi väga kõrgelt ja on nõus selle kõige nimel raha ära unustama või inimene, kes ei mõtle üldse, miks ta vabatahtlik on ja lihtsalt toimetab inertsist kuni kett maha jookseb või tuule suund pöördub. Loomulikult on palju ka neid, kelles tulevad kõik kolm tüüpi kokku ja tavaliselt saavad taolistest inimestest elukutselised vabatahtlikud, näiteks vabatahtlikke koondavate organisatsioonide juhid, kes saavad palka. Irooniline, kas pole? Tänapäeva maailmas kipuvad ikka kõik teed Rooma viima. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Ent tulles tagasi vabatahtlikkuse alglätte juurde puutume kokku millegi väga ürgsega. See on andmisrõõm, vesi kirjeldatud „esimest tüüpi“ vabatahtlikke veskile. See on see, mis toidab neid miljoneid vabatahtlikke, kes antud tööliigile kunagi käega ei löö – isegi juhul, kui nad seda endale ei teadvusta. Tehes vabatahtlikku tööd vaid saamahimust ja isikliku kogemuse omandamise baasilt, lülitume üsna ruttu tasustatud töö peale ümber ja siin pole midagi etteheita või imestada. Elu teeb omad korrektiivid. Ent tehes vabatahtlikku tööd tõesti sügavast sisemisest rõõmust kellegi olukorda parendada, midagi pakkuda, jagada, ootamata midagi vastu... Siin saavad kokku meie minevik ja tulevik, inimese hea loomus ja idealism. Minevik – hea küll, ent tulevik?<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Omakasule ülesehitatud maailm on tõestanud ennast jätkusuutmatuks. Maakera on jõudnud kriisi – inimkond on jõudnud kriisi. Ja miks? Lihtsustatult öeldes ja mitte seejuures valetades võib selle kõik kirjutada omakasupüüdlike ärimeeste ja poliitikute arvele. Juba on näha maailma eripaigus proteste, revolutsioone, hüüdjaid hääli tänavatel ja mitte enam kõrbes. On näha tohutu suuri liikumisi parema tuleviku suunas, ökoloogilisi lahendusi, ühiseid ettevõtmisi ja koostööle orienteeritud tegutsemist. Inimesed, kes tõstavad häält, ei räägi enam ainult enda eest. Nad räägivad inimkonna nimel, Maakera nimel, loomade ja looduse nimel – ellujäämise nimel. See on häirekell – äratuskell naftaärimehe öökapil. On ilmselge, et maailm ei saa enam liikuda edasi nii nagu siiamaani tiksutud. Ent kus peitub siis lahendus ja kes pakuks alternatiivi?<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Kas need pole mitte need samad inimesed, kes aitavad varjupaikades loomi, aafrikas lapsi ja koristavad Eestimaad puhtaks? Kas pole mitte needsamad inimesed, kes vihuvad projekte kirjutada ja alternatiivhariduslikke programme testida? Kas pole mitte tegu nende samade inimestega, kes on päevapealt nõus panustama, andma ja töötama jätkusuutliku tuleviku nimel ja tegema seda ilma rahata? Kas pole siis vabatahtlikkus mitte mõtteviis? Mõtteviis, mis kannab endas vabat tahet seada maailma, loomade, laste ja kõikide elusolendite ühishuvid kõrgemale isiklikust kasust. Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd on nagu küsida, kuidas motiveerida väliselt sisemiselt motiveeritud inimest? <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Neid inimesi võib ju tänada, ent seda tehakse ju nii-ehk-naa ning sõnana inimese suust, kes ise vabatahtlikku tööd ei tee, on sel vähe kaalu. Tõeline tänu kiirgab täis kõhuga lapse silmist ja plastikpudeli vaba põõsalehe sahinast. Ka boonustest ei ole mõtet rääkida, sest sisuliselt on kõik boonused võrdelised rahaga ja see väljub vabatahtliku töö kontekstist. Kui vabatahtlikkus on mõtteviis, siis seisneb küsimus ju selles, et kuidas väärtustada seda, kuidas teatud grupp inimesi mõtleb. Minu jaoks on vastus lihtne: mõtle ise samamoodi ja hakka ka vabatahtlikuks. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Ei ole suuremat rõõmu kui kaaskodanik, kes kampa lööb. See, kui ka riigiisad ja ärimehed omakasu kõrvale heidavad ja seda mitte ühekordselt, väärtustab vabatahtlikku tööd kõrgemalt kui mistahes reis lõunamaale. Kui vabatahtlik töö ka vilja kannab ja massidesse läheb, liigub kaugemale ja kõrgemale kui kohalik ja igapäevane tasand ja ühiskonnas tõepoolest muutuse loob, on miski, mida iga vabatahtlik ilmelt unes näeb. See on ainuke tõeline väärtus, mida vabatahtlik töö välispidiselt kanda saab – kõik muu tuleneb sisemisest kirest ja motivatsioonist. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><b>Iida (22), Viljandi</b></span><br />
<span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><b>Eriauhind</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-84085606600993252312011-10-22T18:53:00.000+03:002011-10-22T18:53:03.293+03:00Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?<div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify; text-indent: 35.45pt;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;"><br />
</span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify; text-indent: 35.45pt;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">Noorte tööpuudus on tänaseks momendiks aktuaalne teema Eesti tööturul. Võrreldes teiste Euroopa Liidu maadega on just meil tööpuudus noorte seas üks kõrgemaid. Viimastel aastatel on olukord muutunud pingelisemaks ja selgeid muutusi paremuse poole pole veel siiani tunda. Arvestada tuleb sellega, et noorte võimalused on ilma selletagi rohkem piiratud võrreldes nende konkurentsivõimalusi teiste elanikkonna rühmade vahel.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify; text-indent: 35.45pt;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">Justnimelt täna, on rohkem kui kunagi varem, vaja hinnata noorte tööpuuduse ulatust, selle dünaamikat ning leida võimalusi, kuidas tõhusalt toetada noori, kellel on raskusi tööhõivega.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">Massiline tööpuudus noorte seas – suur ambitsioonikus, noored sptesialistid, reaktiivsus ja noorte ekstremism on probleemiks tööturul, kuna paljud ettevõtted lihtsalt kardavad võtta tööle neid, kellel pole töökogemusi ja on innovatsioonilisemad vaated töö tegemisele. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">Noored spetsialistid on iga arenenud riigi uhkus ja lootus, kuid kui sellega ei kaasne noorel sotsiaalkindlust,<span> </span>muutuvad nad riigi majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse jaoks suureks ohuks. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">Kõige tõenäolisemad ohud, mis toob endaga noorte tööpuudus:<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; margin-left: 36.0pt; mso-hyphenate: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; mso-pagination: none; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span lang="ET" style="font-family: Symbol; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-family: Symbol; mso-bidi-font-weight: bold; mso-fareast-font-family: Symbol;"><span>·<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">Süveneb vaesus ja väheneb noorte perede eelarve (omakorda – suureneb lahutuste arv; abordid; sünnituste arvu vähenemine; kodutute, hüljatud laste, orvude, puuetega laste<span> </span>osakaalu suurenemine )<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; margin-left: 36.0pt; mso-hyphenate: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; mso-pagination: none; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span lang="ET" style="font-family: Symbol; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-family: Symbol; mso-bidi-font-weight: bold; mso-fareast-font-family: Symbol;"><span>·<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">Sotsiaalkindlustuse vähenemine ning ebapiisav noorsootöö hindamine võib viia riikliku patriotismini, mis toob kaasa alternatiivsete tööpakumiste otsimisele varimajanduses ja sellistes ärivaldkondades, mis õõnestavad huvi hariduse valdkonnas.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; margin-left: 36.0pt; mso-hyphenate: auto; mso-list: l0 level1 lfo1; mso-pagination: none; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;"><!--[if !supportLists]--><span lang="ET" style="font-family: Symbol; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-family: Symbol; mso-bidi-font-weight: bold; mso-fareast-font-family: Symbol;"><span>·<span style="font: 7.0pt "Times New Roman";"> </span></span></span><!--[endif]--><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">Süvenemas on kriminaalmenteluse olukord riigis. Sellega suureneb kuritegude kasv; õitseb alkoholi ja naorkootikumide kuritarvitamine; suureneb suguhaiguste ja teiste haiguste osakaal, mis omakorda vähendavad riigis eluiga; suremuse määr tõuseb – riigis hakkab toimuma rahva loomulik degeneratsioon.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify; text-indent: 18.0pt;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">Riik peaks looma noorte jaoks sotsiaalselt kindla ja stabiilse sfääri, kuna noored on iga riigi tulevik. Seega tasuks ülevaadata ja muuta õiguslikku raamistikku; korrigeerida poliitikat tööhõive valdkonnas; leida võimalusi valitsuse programmide ja tööhõive ürituste korraldamiseks täiendavat rahastamist; töötama välja stiimulite, soodustuste ja investeeringute<span> </span>süsteemi, piirkondades, kus on madal töötus ( see omakorda stimuleeriks KOV tegelema rohkem tööhõive küsimustega ). <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify; text-indent: 18.0pt;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify; text-indent: 18.0pt;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">Kindlalt tuleks ümbervaadata haridustegevuse kõikides haridusasutustes, kuna ülikool peab üliõpilasest tegema enda ala spetsialisti. Lõpetaja peaks omama kindlat profesionaalset suunda ( selleks tuleks igas ülikoolis teha kohustuslikuks loeng Profesionaalse karjääri planeerimine ); peaks olema kindel, et tema teadmised on nõutud ( eriala tuleks valida mitte ainult ärilise kasu leidmiseks, kuid samuti võttes arvesse pikaajalisi suundmusi tööturul ).<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">Kasu tooks erinevate noorteprojektide ja programmide toetamine. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;">Nimetatud ettepanekud, võimaldaksid noortel omandada juurde häid kogemusi erinevates eluvaldkondades, mis omakorda parandaks riigi perspektiivi ja vähendaksid riske kvalifikatsiooni langemisega. Kvalifitseeritud tööjõu arv väikeriigis on üsna tähis, kuna kiirelt vananeva rahvastikuga peavad noored suutma ülevalpidada riigi sotsiaalsüsteemi, ning olema palju rohkem tootlikumad ja kohanemisvõimelised. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;"><span> </span>Süüdistada noorte tööpuuduses ainult riiki või kedagi teist oleks suur viga. Tihti võime kohata selliseid noori, kes pole lihtsalt saanud aru hariduse vajalikusest või pole viitsinud ise midagi selle heaks teha, et leida endale sobiv töö. Tööturul vajatakse kindlate oskustega ja teadmistega inimesi, kes vastaksid majanduse ja selle arengu vajadustele. Töö armastab mobiilseid inimesi, seega õppeprotsessi tuleb jätkata terve elu. Peab olema sotsiaalne valmisoleks tööle asumiseks ja leida harjumus töötadada ka sellise tööandjaga, kes teeb vahest meelevaldseid otsuseid. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;"><span> </span>Loomulikult noorte tööpuuduse vähendamiseks toodud meetmete süsteem ei piirdu eespool mainitust. Kui tulla selle probleemi juurde kompleksselt siis võime näha progressi töötute ridade tumedates tunnelites. Ainult ühtsuses on tugevus.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;"><br />
</span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;"><b>Jekaterina Fedkina (21), Tallinn</b></span></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="line-height: normal; mso-hyphenate: auto; mso-pagination: none; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-weight: bold;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: AR-SA; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin;"><b>Eriauhind</b></span></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com9tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-29938454690407066622011-10-22T18:48:00.001+03:002011-10-22T18:48:52.285+03:00Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?<div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Tasakaal tööpuuduse ja tööjõupuuduse vahel on probleemiks nii riigi kui ka ettevõtjate ja töötajate seas. Ettevõtjate jaoks valitseb pidevalt tööjõu puudus, tihti ei leita endale piisavalt kvalifitseeritud töötajat, lisaks see raske palga suuruse küsimus ja üleüldse pole võimalik leida endale perfektset töötajat <i>ergo</i> valitseb tööjõupuudus. Töötajate jaoks aga valitseb alatine tööpuudus, kui mitte selles otseses tähenduses (kuid tihti ka selles), siis puudub lihtsalt selline töö, mida ta südames sooviks teha, selline palk, mis oleks talle vastuvõetav ning ülemus, kes suhtuks temasse vajaliku respektiga. Suuremaks probleemiks on aga see tõeline tööpuudus, kus oldaks nõus tegema peaaegu ükskõik missugust tööd, aga see lihtsalt pole võimalik. Riigil on selles situatsioonis aga raskeim roll laveerida kahe poole: töötaja ja tööandja vahel.</span></div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Noori, ka mind ennast, puudutab pigem see tööpuuduse pool. Olles päris lähedal oma bakalaureusekraadile, võin ausalt tunnistada, et kõiki töid ma ei oleks valmis tegema: koristaja, nõudepesija, ettekandja ja teised sarnased ametid jäävad minu poolt täitmata. Siiski tunnen, et sooviksin tööd, kus saaksin rakendada oma õpitud ja kaasasündinud oskuseid ja nii tunnevad kindlasti veel paljud minu kõrgharidust omandavad eakaaslased. Lisaks sellele peaks õppivale noorele sobiv töökoht olema paindliku ning osalise tööajaga, et see ei hakkaks segama koolis edasijõudmist, samuti võiksid garanteeritud olla uued ja õppimist toetavad kogemused, koolitused jne. Paraku selliseid töökohti on aga väga vähe ja veidigi huvipakkuvad töökohad nõuavad varasemat töökogemust sarnasel alal. Seega üks põhiküsimusi peaks olema noortele esmase erialase töökogemuse pakkumine.</span></div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Üks parimaid võimalusi endale töökogemuse hankimiseks on tööpraktika. Selle juhend võiks olla kirjutatud kõigi erialade õppekavadesse ning tööpraktika annaks tudengile esmalt teadmise sellest, milline võiks välja näha tema erialane töö, kas see talle üldse sobib (sest ei saa kõrvale jätta fakti, et paljud tudengid valivad omale eriala üpris ebaadekvaatsetest tunnustest lähtuvalt (nt. kuhu saadakse sisse, kuhu tuttavad lähevad, eriala nimetus tundus huvitav jne)). Lisaks sellele võimaldab tööpraktika tööandjatel värvata endi ridadesse vastava kvalifikatsiooniga ja ennast veidi juba tõestanud noori töötajaid, tudengid saavad endale vastutasuks aga vajaliku esmase töökogemuse, mis aitaks neid edasistel tööotsingutel. Praegu on aga õppekavas olev tööpraktika harv nähtus (vähemalt minu ülikoolis) ja on tunda, et tudengid saavad aru selle vajalikkusest ja soovivad seda ka endi erialadele. </span></div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Teiseks noorte väheste töökogemuste põhjuseks on mitmete ülikoolide vähene paindlikkus, kui mõnes ülikoolis saadakse valida milliseid aineid ja mis ajal kuulatakse, siis teistes ülikoolides õpitakse erialati ja õppeaastati ühtse tunniplaani järgi, mis ei võimalda tudengitel omada tihti isegi osalise tööajaga töökohta. Minu arust ei tee asja paremaks ka plaanitav kõrgharidusreform, mis raskendab tudengite võimalusi saada õpingute ajal erialast töökogemust ja seega ka paremaid võimalusi tööturul. Ei saa loota, et kui tudeng õpib korralikult soovitavad vähemalt viis aastat ülikoolis ja siis astub järsku peaaegu kogemusteta tööturule, jooksevad tööandjad tema pärast amokki. Nii see lihtsalt ei ole, eelistatakse ju ikka neid töötajaid, kes on omandanud kuskil mingi vilumuse tööülesannete täitmisel. Otse ülikoolipingist välja astunud noor tihtipeale ei oma aga mitte mingisugust töö (või vähemalt soovitava töö) kogemust ning tema õigeks töötajaks välja õpetamine on tööandjale lisa ressursi kulu. </span></div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Tähelepanelik lugeja võib olla märganud, et mainimata on jäänud veel üks töökogemuse saamise viis, nimelt vabatahtlikku töö tegemine. Selle asjaga on asi aga nii, et Eesti riigis pole paljudel tudengitel vabatahtlikku töö tegemiseks võimalust, sest suur osa ajast kulub tasustatava töö peale ning söök laual (vähemalt makaronid) ja katus peakohal peab ju olema. Seega võib vabatahtlikku tööd ja erinevates organisatsioonides osalemist käsitleda pigem kui mõnede üksikute õnnelike või masohhistide eralõbu. Olen kuulnud oma kursusekaaslaste kurtmist, et läheks küll ja teeks küll seda ja teist, aga vanemad ei soovi või neil pole võimalik rahaliselt toetada, see tähendab pikki tunde teenindajana kuskil leti taga rabamist, peale mida langetakse väsinuna voodisse, lisaks sellele veel kool ja õppimine, veidi aega ja raskesti teenitud raha on vaja kulutada ka perele, kodu loomisele, lõbutsemisele jne. Seega vabatahtlik töö (ükskõik milline, sest erialast vabatahtlikku tööd on niikuinii pea võimatu saada) neil meeles küll ei mõlgu. </span></div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Hoopis teine lugu on noortega, kes pole kõrgema või kutsehariduse omandamisega tegelenud ja siis võib olla töö leidmine veelgi palju raskem, kui just ei otsitagi tööd, mis vastaks nende peaaegu puuduvale kvalifikatsioonile. Haridust omandavate noortega oleme aga dilemma ees: suurendades õppetoetusi ja stipendiume piisaval määral, võime ju päästa õppurid töötamise kohustusest, samas ei kindlusta see seda, et nad hakkavad tegelema erialase töö või vabatahtliku tööga, vaid rakendavad oma vaba aega pigem lõbutsemisele, puhkamisele ja muule sarnasele. Samas ei toimi ka praegune süsteem eriti hästi, kus õpilased peavad enda ülalpidamiseks töötama täiskohaga tihti enda erialaga mitte ühtki seost omaval ametil, jooksevad nagu rotid rattas ja ei saa keskenduda seega ei koolile ega ka korralikuma töö otsimisele. </span></div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Haridussüsteemi ja eriti kõrgemat haridust pakkuvate institutsioonide ülesandeks on jõuda arusaamisele, mis on tähtis, kuidas jõuda tasakaaluni teadussaavutuste ja üliõpilastele kvaliteetse hariduse ning ettevalmistuse pakkumisele tööturul hakkama saamiseks vahel, kusjuures üks ei välista teist. Praegu on aga faktiks see, et paljud tudengid töötavad aladel, mis ei oma vähimatki seost nende õpitava erialaga, saamata jäävad vajalikud töökogemused ja sidemed ning see loob olukorra, kus ülikooli lõpetaval noorel on väga raske astuda tööturule ja leida seal endale sobivat nišši.</span></div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET"><br />
</span></div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><b>Anna-Helena (21), Liikva</b></span></span></div><div class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt; line-height: 150%;"><b>Eriauhind</b></span></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-21033267907134743502011-10-22T18:44:00.001+03:002011-10-22T18:44:32.192+03:00Vabatahtlik töö – kellele ja milleks?<div class="MsoNormal">Maailm on suur ja lai: paika, kus kõik ideaalne oleks, ei eksisteeri. Igal maal leidub probleeme, vigu ja muret, kuid mõnel pool on need kõikehõlmavamad ja sügavamad. Inimloomuses on ihata sageli paremat, kuid paraku ei ole kõigis oludes unistuste järgimine alati nii lihtne. Vähehaaval koos maailma paremaks muutmiseks, teiste aitamiseks, kuid ka enda südamerahuks on loodudki võimalus olla vabatahtlik. Vabatahtliku töö on meile kõigile, me kas tahame seda teha või mitte.</div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><span lang="ET">Vabatahtlik töö on võimalus igaühele, kuid ometi ei pruugi sobida kõigile. Vabatahtlikuna töötades peaks inimene olema eelkõige huvitatud ja motiveeritud, sest teiste aitamine ning alustatud tegevuse eduka lõpptulemuse nimel töötamine vajab pühendumist ning hingega asja kallal töötamist. Tähtis on mõista, mille nimel midagi tehakse, et oleks olemas eesmärk, kuhu püüelda ning puuduks igasugune omakasupüüdlikkus. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><span lang="ET">Vabatahtlik töö pole inimesele, kes väärtustab ainult materiaalset kasu ning enda heaolu. Seda tööd saavad teha inimesed, kes hoolivad, kes elavad maailmas, kus teistega arvestatakse ning aidatakse. Inimesed, kes on huvitatud enda arendamisest mitte nii tavapärastel viisidel. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><span lang="ET">Vabatahtlik töö annab sulle kõike peale raha, mida tänapäeva maailmas liialt ihaldatakse. Vabatahtliku töö annab teadmise, et oled teinud head, aidanud ja toonud kellegi ellu tagasi rõõmu. Õnne, rahulolu, haritust ning armastust ei ole võimalik endale osta, seda peab jagama. Juba noores eas peaks lastele tegema mõistetavaks, et igaühe meie abi vajatakse. Võiks noori viia loomavarjupaikadesse, et tekitada neis kas või kaastunnet ning koolides võiks olla mõned tunnid veerandis, kus noored saaksid aimu vabatahtlikkusest ning seda ka proovida. Noored on tegelikult väga huvitatud vabatahtlikuks olemisest, kuid kui nende võimaluste leidmine ei tule neile sülle, ei viitsita sageli ka ise midagi otsida ja korraldada. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><span lang="ET">Vabatahtlikuna töötades kasvatab inimene ka enda väärtust. Paljudel juhtudel leiab inimene just vabatahtlikuna olles oma tõelise olemuse, tõelised soovid, huvid. Selle, kes ta on ning mida oma elult soovib ja saavutada tahab. Sageli mõistetakse just nendes olukordades, mida elus tõeliselt väärtustada tuleks. Töötades vabatahtlikuna mõnes vaesemas rajoonis, näiteks Aafrikas, näeb elu sellist poolt, mille peale me ehk oma tavaelus ei tulekski. Samas ei pruugi need halbades tingimustest elavad inimesed tunda ennast õnnetult. See annabki mõista, et esemed ja raha meie ümber ei määra meie õnnetaset. Olulised on hoopis inimesed, oskus tunda rõõmu sellest, mis on. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><span lang="ET">Maailmas oleme meie need, kes on suutelised midagi muutma. Ei ole need veel robotid, kes muudaks meie elusid, ikka peame ise kõige nimel tegutsema. Vabatahtlikkus ongi hea võimalus selleks, et üheskoos võtta ette näiteks projekt millegi muutmiseks või korda saatmiseks, asi ära teha ning siis hea enesetundega teada anda, et midagi kasulikku meie ühiskonna jaoks on ära tehtud. On hea, et leidub inimesi, kes on nõus ja tahavad töötada vabatahtlikuna. Üksi ei suudaks me midagi nii suurelt ära teha. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><span lang="ET">Vabatahtliku töö on inimesele, kes tõstab elus emotsionaalsed tunded, suhted ning kogemused kõrgemale, kui materiaalsed esemed ja raha. Need, kes lähevad vabatahtlikuks on kas maailmaparandaja loomuga või tõeliselt suure südamega inimesed. Saame kõik näidata ennast heast küljest, kui astume selle sammu, et hakkame vabatahtlikuks. Peab vaid uskuma, et elukeskkonda meie ümber on võimalik muuta. Selleks ongi vabatahtlik töö ka vajalik: et meil kõigil oleks rõõm siin maamunal elada, et mingil hetkel kaoks viha ja jultumus. Ühest vabatahtlikust sai ühel hetkel suur grupp ning tulevikus võiks see grupp haarata enda hulka kogu meie inimkonna. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="mso-line-height-alt: 5.0pt; text-align: justify;"><span lang="ET"><b>Helen (17), Paide</b></span><br />
<span lang="ET"><b>Eriauhind</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com63tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-82031255944751679902011-10-22T18:40:00.001+03:002011-10-22T18:40:27.395+03:00Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center; text-indent: 27.0pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET">„Tulevik kõigil, kuid ebavõrselt jaotunud,“ on öelnud USA kirjanik W.Gibson. Igal inimesel on võimalus saada kellekski. Tähtsaks või tähtususetuks, töökaks või töötuks. Kõik oleneb inimese enda valikutest, võimalustest, püüdlustest ja sellest, kas ühiskond soosib valikute realiseerumist. </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET">Noortel on elus kaks kõige olulisemat valikut: kes temast saab ja kellega abiellub. Põhikool on kõikidele kohustuslik, kuid peale seda tuleb valida, kas jätkata õpinguid kutsekoolis, minna gümnaasiumi või rännata laia maailma reisima. </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET"> Mainori kõrgkooli lektor A. Arrak leiab, et gümnaasium ja ülikool toodab lolle, poolharitlasi. Tema sõnutsi „Ugrimugri“ keele õppijad marsivad küll nina püsti viimase koolikella taustal ülikoolist ellu, kuid nad ei oska midagi. Neil puudub praktiline töö kogemus. See on küll väga karmilt öeldud, kuid illustreerib selgelt tänapäeva maailmas valitsevat olukorda. Rohkem vajatakse spetsialiste, kes töötavad oma kindlal alal. Kutsekoolides ja kõrgkoolides õppijatel on tihtipeale rohkem kogemusi ja neil on kergem tööturul sobiv töö leida. </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET">Tööpuudus Eestis on kõrge. Kõrge on see sellepärast, et lolle on tööturul liiga palju. Inimene, kes soovib tööd leida, peab olema viisakas, eetiline, oskama suhelda ja tegema igapäevatoimetusi iseseisvalt. Samuti on tähtis ka väljanägemine. Kuid mida peab siis inimene tegema, et kõike seda saavutada? Need on tegelikud vägagi elementaarsed käitumisnormid, kuid siiski leidub inimesi, kes väljuvad eetilisuse ja viisakuse piiridest. Abituriendina võin öelda, et tänapäeval on juba väikeste laste seas moes vulgaarsed ja ebaeetilised väljendid. Seda on kohutav kuulata: kõnnid mööda väikeste laste koridori ja kõrvu kostuvad seksuaalsed kehaosad ja muud roppused. Hea oleks, kui koolides toimuks rohkem etiketi tunde. Olen ise need tunnid läbinud ning tean, et see toimib. Viisakus on tarkus. Peaksite seda praktiseerima igapäev, et tööturule jõudes, see teie käes loomulik näiks.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET">Nüüdisajastul on oluline enne töövestlusele minekut kontrollida, mida Google’i otsingumootor teie kohta leiab. Oleks ju tõsiselt piinlik, kui tööandja leiab internetist siivutud jutud või pildid, kus tarvitad mõnuaineid. <span class="apple-style-span"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #2c2c2c;">Pidutsemises pole midagi halba, kuid isikliku elu avalik jagamine võib tekitada tööandjates võõristust. Mõnel ametikohal piirab oma elu kajastamist veebilehtedel ka konfidentsiaalsusnõue. Interneti mälu ei kustu ning taustakontroll avalike andmete põhjal on seadusega lubatud. Peate olema sada protsenti kindlad, mida interneti riputate, sest kunagi ei või teada, millal see teile saatuslikuks saab.</span></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET"><span class="apple-style-span"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #2c2c2c;"><br />
</span></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET"> Töökohti luuakse ise ja teiste isikute poolt. Ettevõtjad on isikud, kes tegelevad oma äriga ise, üritavad ise toime tulla ja maksavad ka endile ise palka. Valitsuse ja teiste isikute loodud ametikohtades makstakse palk töölisele tööandja poolt. Eestlased eelistavad teist varianti, ilmselt kardetakse enda loodud firmaga läbi kukkuda. Teine variant on, et puudub algkapital. Noored küll tahavad saada ettevõtjateks, kuid takistuseks on kool. Kaht asja ei suudeta ühildada. 18-aastane noor on teel iseseisva elu suunas, kuid selleks on vaja raha. Paljud tudengid teenivad raha müügikonsultantidena või õhtustes vahetustes baarides. Suuremat sorti äriga tegelemine, näib siin kontekstis üpris utoopiline. Niisiis ei jää noortel muud üle, kui palk tööandjalt ausalt välja teenida, jätkates samal ajal ka õpinguid.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET">„Kui tekib tunne, et Sul on vähe raha, on põhjusteks ilmselt see, et sa oled kas loll või laisk,“ on öelnud majandusteooria dotsent Arrak. Täna, 21.sajandil on kõik võimalik. Rahasadu võib õnnistada noort linna beibe kui ka metsa sees elavat pensionäri, sest kui tahad rikkaks saada—müü midagi internetis. Laisk ei viitsi oma vanu asju osta.ee-s müüa , õppida ära paari programmi, reklaamida enda valmistatuid tooteid. Inimene võib olla küll haritud, kuid kui ta ei oska oma teadmisi kvaliteetselt kasutada, on ta loll. Maailma noorim miljardär 19-aastane <span class="apple-style-span"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #222222;">Zuckerberg lõi koos oma toanaabritega suhtlusportaali, mis üllatuslikult haaras kogu maailma (Facebook). Enam ei saa inimesed öelda, et nad elavad tsivilisatsioonist eemal, neil pole võimalusi. Suurel hulgal andmesisestajate tööst on juhitavad otse kodust või loengusaalist. Internetiajastu peaks juba iseenesest olema suur samm noorte tööpuuduse vähendamiseks.<o:p></o:p></span></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET"><span class="apple-style-span"><span style="background-attachment: initial; background-clip: initial; background-color: white; background-image: initial; background-origin: initial; color: #222222;"><br />
</span></span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET">Kui mina ja minu eakaaslased tööturule siseneme, on suure tõenäosusega majandus tõusmas. Teadmised, oskused ja kogemused võimaldavad saada meil selleks, kes me olla tahame. Selleks et tühjade kätega logelejaid vähem oleks, peab riik hakkama tootma rohkem haritlasi. Noor ise, peab väärtustama viisakust ja hoidma oma maine puhtana.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET"><b>Eisi (18), Jõgeva</b></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 27.0pt;"><span lang="ET"><b>Eriauhind</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com15tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-33710880262979035862011-10-22T18:37:00.000+03:002011-10-22T18:37:42.436+03:00Vabatahtlik töö - kellele ja milleks?<div style="text-align: justify;"><br />
</div><div style="text-align: justify;"> Vabatahtlik töö, on tavaline töö, mis toob kasu nii töö tegijale, kui ka töö andjale. Töö</div><div style="text-align: justify;">tegija saab vabatahtlikul tööl kogemust, uusi teadmisi ning saab harjutada ja saavutada</div><div style="text-align: justify;">paremaid tulemusi oma eelnevates kogemustes. Erinevalt tavalisest tööst ei saa vabatahtliku</div><div style="text-align: justify;">töö eest palka. See on ka põhjuseks miks seda tööd ei tee täiskasvanud ja paljud noored.</div><div style="text-align: justify;"> See töö on mõeldud pigem noortele, kuna just nemad saavad sellelt töölt võtta kõik, mis </div><div style="text-align: justify;">annab. Sageli võetakse tööle inimesi, kellel on juba olemas eelnev kogemus. Vabatahtlik töö </div><div style="text-align: justify;">annab noortele vajaliku töökogemust. Inimesed, tehes seda tööd saavad tundma õppida </div><div style="text-align: justify;">iseennast ehk nad näevad mis on nende tugevamad küljed ja saavad teha otsusi, mis aitvad </div><div style="text-align: justify;">luua neil omale paremat tulevast elu. Vabatahtlikul tööl võib inimene leida oma eluvõtme </div><div style="text-align: justify;">ning elada selle abil kogu oma elu tehes tööd, mis talle meeldib ja kõige rohkem sobib.</div><div style="text-align: justify;"> Noored arvavad, et vabatahtlikul tööl pole mõtet ning nad raiskavad oma aega tühjalt </div><div style="text-align: justify;">aidates kedagi. Kuna aasta 2011 on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tehakse palju </div><div style="text-align: justify;">projekte ja loenguid noortele, et äratada nendes tahet teha tööd vabatahtlikult ja öelda </div><div style="text-align: justify;">noortele, kui suurt kasu nad tegelikult vabatahtlikult töölt saavad. Noored paevad aru saama, </div><div style="text-align: justify;">et ka nendel on tähtis osa ühiskonnas ja et nende aeg ja vaev ei lähe kuhugi raisku. Loengutel </div><div style="text-align: justify;">käivad kaasas ka inimesed, kes on tänu vabatahtlikule tööle saavutanud elus midagi ja saavad </div><div style="text-align: justify;">tuua näiteid enda kohta.</div><div style="text-align: justify;"> Minu arust jõudis info vabatahtliku töö kohta minuni suhteliselt hilja, sest olen juba </div><div style="text-align: justify;">töötanud palgalisel tööl, mis on sama mis vabatahtlik töö, ainult selle eest saab palka ja seda </div><div style="text-align: justify;">on raskem leida. Vabatahtlikul tööl on ka rohkem erinevaid valdkondi ehk suurem valik. </div><div style="text-align: justify;">Tavaliselt noored hakkavad tegutsema, kui nad on gruppides, üksinda hakkab tegutsema vaid </div><div style="text-align: justify;">mõni üksik, seega oleks mõtekam pakkuda meeskonnalist tööd. Mina tahaks ka proovida </div><div style="text-align: justify;">mõnda tööd, mis teeks minu kodulinna kobedamaks ja modernsemaks. Noortel on palju häid </div><div style="text-align: justify;">mõtteid, seega võibolla ka kogu linna või riigi tulevik võib sõltuda noortest.</div><div style="text-align: justify;"> Vabatahtlik töö on ikkagi täiesti ametlik töö ning kohe kindlasti ilmestab see ka inimese </div><div style="text-align: justify;">CV-d. Isegi juba raskel ja kohusenõudlikul tööl istuv täiskasvanud inimene võib panna end </div><div style="text-align: justify;">kirja vabatahtlikule tööle ja õhtuti teha seda aega veetmiseks ja nautimiseks, kui see töö </div><div style="text-align: justify;">meeldib talle. Inimene võib jalutada teise koeraga või istutada metsa, see kõik toimub </div><div style="text-align: justify;">looduses, värske õhu käes ja see on palju parem kui õhtuti istumine kodus.</div><div style="text-align: justify;"> Vabatahtlik töö on küll palgata, aga paljud tegevused, mis aitavad teisi inimesi võivad tuua </div><div style="text-align: justify;">kasu. Algul aitab inimene kedagi ja siis see keda aidati võib aidata tagasi. Tehtud töö ei jää </div><div style="text-align: justify;">kunagi vaevatasust ilma. Kindlasti tahaks saada kohe raha ja palju, aga vabatahtlik töö võib </div><div style="text-align: justify;">saada selle kõige aluseks ning inimene võib välja jõuda suurte saavutusteni. Näiteks inimene </div><div style="text-align: justify;">võib asuda vabatahtlikult tööle ajalehe müüjana, ajaga õppides inimestega suhtlema võib ta </div><div style="text-align: justify;">tõusta reporteriks ja kui väga veab siis ka ajalehe firma juhendajaks.</div><div style="text-align: justify;"> Vabatahtlik töö on mõeldud kõigile kellel on hea tahtejõud ning vähemalt natukenegi vaba </div><div style="text-align: justify;">aega. Ei tohi mõelda, et see töö on mõtetu ning ei too mingit kasu. Kindlasti toob! Võib olla </div><div style="text-align: justify;">mitte endale vaid teistele või mitte kohe vaid hiljem. See võib saada kogu elu töö aluseks või </div><div style="text-align: justify;">toredaks vaba aja veetmiseks. Kindlasti tasuks igaühel proovida, sest alati võib leida midagi </div><div style="text-align: justify;">uut, saavutada uusi kogemusi või lihvida oma suhtlus-, arvutikasutamis- ja keeleoskust. </div><div style="text-align: justify;"><br />
</div><div style="text-align: justify;"><b>Andrei Krotov (16), Valga</b></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-14010598852380809972011-10-22T18:34:00.000+03:002011-10-22T18:34:28.248+03:00Vabatahtlik töö - kellele ja milleks?<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: black; font-family: "Arial","sans-serif"; font-size: 10.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"> </span><span lang="ET" style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";">Inimestele ei meeldi eriti mõiste vabatahtlik töö. Tavaliselt tähendab see seda, et tuleb töötada, ilma et saaks raha. Tänapäeva maailmas on meil alati kiire ning kuidas leida aega tööle, mille eest ei saa isegi tasu?<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"> Kõige rohkem seostatakse vabatahtlikku tööd noortega. Neil on palju jõudu, vaba aega ning energiat. Noored sobivad ehk kõige rohkem vabatahtlikeks teistesse riikidesse. Tavalisel 20-aastasel ei ole veel kindlat elukohta või oma peret. Neid ei seo miski ning nad saavad vabalt reisida, muretsemata, et kodus ootab näljane laps. Nooruses oleme vabad. Samuti on vabatahtlik töö välismaal hea võimalus laiendada silmaringi. Ehk paneb paar kuud arenguriigis inimest hindama oma kodu mugavusi ning ei lase muutuda väiklaseks. Võib-olla ongi just sellist kogemust kõigil noortel vaja. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"> Nii nagu noorsugu vajab maailma nägemist, nii tahavad ka mõned vanemad inimesed teisi aidata. Kuid neid seob kodu ja pere. Sel juhul on võimalik olla vabatahtlik oma kodukohas. Meid ümbritseb palju abivajajaid. Samuti, miks ei võiks tugeva tervisega aktiivsed vanurid teisi omavanuseid aidata. Kuna nad ei käi tööl, neil on palju vaba aega, siis võiksid pensionärid ka üksteist aidata. Minu naaber on hea näide sellest, et vanus ei saa takistada töötegemist ning teiste aitamist. Igal hommikul viib ta posti oma tuttavatele, kes ise liikuda ei saa. Samuti koristab ta nende kodusid ja valmistab süüa ning seda kõike teeb ta tasuta. Vabatahtlikuks tööks ei pea end ilmtingimata registreerima. Vabatahtlikku tööd võib leida kõikjalt.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"> Sellise ettevõtte võlu peitub selles, et saad ümbritsevale maailmale head teha. Samuti annab kaasinimeste aitamine tunde, et oled kellelegi vajalik. Mida rohkem anname, seda enam hiljem vastu saame. Et olla vabatahtlik, ei pea olema kindlat vanust, sugu või välimust. Aidata saab alati, kui on vaid soovi. See võib olla tasuta ning inimesed arvavad, et sellel pole mõtet, mõistmata, et see annab hingele kogemusi ning armastust.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"> Mina arvan, et vabatahtlik töö on kõigile. See aitab kaasa hingelisele kasvule ning muudab iga inimest natuke paremaks. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: black; font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-font-family: "Times New Roman";"><b>Katrin (16), Valga</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-8679800436745703122011-10-22T18:31:00.000+03:002011-10-22T18:31:06.702+03:00Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">Noorte tööpuudus on keeruline probleem, sest seda tendentsi mõjutavad paljud väga erinevad tegurid. Lisaks on töötuks jäämise ohugrupp väga lai – sinna kuuluvad inimesed, kel on kool pooleli jäänud ja seetõttu madal haridustase; need, kes kõrgkoolist kas õppimisel esinevate raskuste või erialase huvipuuduse tõttu välja langenud; lisaks need, kel on küll kõrgharidus, kuid puudub töökogemus. Ohugrupi kitsendamiseks ja tööpuuduse vähendamiseks peavad mitmed erinevad institutsioonid muudatusi rakendama.</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET">Esiteks, oleks vajalik juba põhikoolis pakkuda õpilastele karjääritunde. Karjääritund võiks olla enamat kui kutsesobivustesti ja isiksustesti tegemine. See tund peaks õpetama, kuidas kaardistada erinevad alad, mis konkreetset indiviidi huvitada võiks. Lisaks peaks see aitama teadvustada oma seni omandatud oskusi, tugevusi ja nõrkusi, et selle põhjal saaks noor hakata arendama end teatud valdkonnas, mille vastu tal on huvi või millega tegelemiseks esinevad tal vastavad tugevused. Väga palju on noori, kes ei tea, mis võiks nende tulevane elukutse olla, seetõttu valitakse sageli ülikoolis lihtsalt suvaline üldteaduslik eriala. Tugevuste ja nõrkuste kaardistamine aitaks neid noori elukutse valikul või vähemalt suunaks neid. Lisaks pakuks see võimalust juba põhikoolis või gümnaaasiumis arendada oma tugevusi või näiteks kui inimesel on elukutse valitud, kuid puuduvad vajalikud tugevused, saab ta huvipakkuvas valdkonnas vajaminevad puudulikud oskused või isikuomadused arendada vastavaks tugevuseks. Näiteks kui valitud eriala eeldab head esinemis- või analüüsioskust, võiks noor saada valida koolis vabaaineks väitluse, mis arendaks vastavaid oskuseid. See annaks noortele võiamluse omandada rohkem teadmisi ja kompetentsi täpsemas valdkonnas, nii saavad nad kergemini valida eriala ülikoolis või valida sobiva töökoha, neil on selleks ajaks juba kokkupuude vähemalt omadustega, mida antud eriala nõuab.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET">Põhikoolis ja gümnaasiumis tuleks arendada ja laiendada töövarju programmi. Erinevalt karjääritundidest aitaks see näha praktilist igapäevaelu antud ametis või valdkonnas. Paljudel noortel pole aimugi, millega konkreetselt valitud eriala inimesed tööl tegelevad, sest sageli ei paista kõik töökohustused väljapoole. Lisaks jagunevad paljud valdkonnad väga erinevateks ametiteks, töövarjupäev võimaldaks näha sobiva valdkonna erinevaid ameteid. Näiteks ehitusest huvitatud inimene saaks jälgida ehitaja, arhitekti jm tööd; ajakirjandusest huvitatud noor saaks jälgida ajalehe ja televisiooni töötaja või hoopis kaameramehe argielu. </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET">Et noor saaks valida õige eriala, peaks riik andma pidevat informatsiooni tööturu hetkeseisu kohta – mis aladel on spetsialistide vähesus, millistel aladel nõudlus töötajate järgi suureneb, millistel väheneb. Lisaks tuleks luua parem süsteeem ümberõppeks ja elukestvaks õppeks. Hetkel on meie ühiskonnas levinud arvamus, et see, kelleks sa kord noorena ülikoolis õpid, selleks pead sa ka jääma. Aga tegelikult ei pea, sest kui palju me ka tööturu vajadustega ei püüaks arvestada, ei saa me ette näha 10-20 aasta pärast kujunevat tööturgu. Selleks, et meie ühiskond oleks suuteline tööturu muudatustega kohanema, tuleb edendada ümberõpet.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET">Ülikoolid peaks hariduses tasakaalustama akadeemilist ja praktilist poolt. Ühest küljest ei tohi tagaplaanile jätta akadeemilist poolt, sest akadeemiline haridus annab teoreetilisi teadmisi ja analüüsivõime, mis on paljudel erialadel olulised. Samas tuleks akadeemilist poolt kombineerida praktilise poolega ning anda tudengitele erialaseid praktilisi ülesandeid või luua täiesti uued, praktilise suunitlusega ained. Sel juhul tunneb tudeng ülikooli lõpetades end kindlamalt – tal on praktilised oskused, mida tööl rakendada. Praegu on enamustel erialadel kohustuslik praktika, kuid enamus tööandjaid ei näe kuuajalist praktikat töökogemusena. Tööandja otsib aga varasema kogemusega inimesi ning kui kandideerijatel seda pole, kuid nad on läbinud ülikoolis mitmeid erinevaid praktilisi aineid, tunneb tööandja end kindlamalt kui võtab tööle värske ülikooli lõpetanu. </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET">Töökogemuse puudumist saaks efektiivselt asendada vabatahtlik töö, mida noor teinud on. Esiteks peaks riik propageerima vabatahtlikkuse aktsepteerimist (töö)kogemusena ning tööandja peaks samuti võtma seda kui olulist osa haridusest ja kogemustepagasist. Vabatahtlik töö on see, mis pakub lisaks uutele teadmistele sageli ka praktilist kogemust ning paljudel juhtudel arendab isikuomadusi, näiteks suhtlemisoskust, kohanemisvõimet jms. </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET">Lisaks vabatahtlikule tööle tuleks arvestada õpinguid ja töökogemust välismaal kui väärtust omaette. Välismaal elamine annab kogemuse, mis samuti parandab kohanemisvõimet ning avardab indiviidi maailmapilti ning seega analüüsivõimet. </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET">Lisaks neile ettepanekutele võiks kaaluda maksusoodustust neile ettevõtetele, kes palkavad varasema töökogemuseta või väikese töökogemusega noore. Kui praegu maksavad tööandjad 33% sotsiaalmaksu töötaja pealt, siis võiks kaaluda võimalust vähendada sotsiaalmaksu neile ettevõtetele, kes pakuvad tööd ülikooli või kutsekooli lõpetanule. See oleks ettevõtetele otsene rahaline motivaator võtmaks tööle töökogemuseta noori.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET">Kui nüüd hetkeks kõrgharidus kõrvale jätta, tuleb meelde ka kutseharidus. Siin näen taaskord ülesannet riigil, eelkõige ülesannet propageerida kutseharidust, teha kampaaniaid, et ühiskonnas hakataks väärtustama kutseharidust ja nägema kutsekoolis õppijaid kui tulevasi eriala spetsialiste mitte kui neid, kes ülikooli lihtsalt sisse ei saanud. </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET">Kokkuvõttes võib öelda, et noorte tööpuuduse probleemi lahendamiseks ei saa ükski institutsiooni üksi midagi suurt ära teha. Seetõttu on minu ettepanek kaasata tööpuuduse vähendamisesse kõik otseselt ja kaudselt seotud institutsioonid ning muidugi peavad vaeva nägema ja pakutavaid võimalusi otsima ja kasutama eelkõige noored ise. </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><b>Eveli Lehtsalu (20), Tartu</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-37523473002977639342011-10-22T18:27:00.001+03:002011-10-22T18:27:52.307+03:00Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif;"><b><br />
</b></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Meie elukvaliteedi tõus ning suurenenud nõudmised igasuguste tarbeesemete ja teenuste järele on loonud olukorra, kus noortel, kogemusteta ülikoolilõpetanuil kui ka keskharidusega piirdunud inimestel, on üha raskem leida enesele tööalast väljundit. Üheks põhjuseks on kindlasti raha, mis on trüginud inimelu väärtusskaalal perekonna ning sotsiaalsete suhete kõrvalt esiplaanile. Ühest küljest on hea minna panka või kohvikusse ning saada osa esmaklassilisest teenindusest, kuulata kontserti, kus mängivad haritud ning oskustega muusikud. See on märk kvaliteedist. Kuid kuidas luua eeldused selleks, et selle kvaliteedi säilimise kõrval oleks võimalik ka noortel teha läbi nö siirderiitus ning suunduda täiskasvanumaailma, ühtlasi saades osa selle poolt pakutavatest hüvedest ning ka ise midagi maailmale anda? <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Üheltpoolt võib olla probleem alguse saanud meie noorte elustiilist ning heldest elust. Lugu, mis räägib rikkast kuningast, kes saatis oma pojad haridust omandama mitte tipptasemel koolidesse vaid just vastupidi, raskeimatesse oludesse, et nad õpiksid olema leidlikud ning enda eest seisma, lisaks tundma erinevaid inimtüüpe ja nendega lävima, kinnitab meie arengut eelkõike piirsituatsioonides. Vabakasvatus ning muretu elu on paradiislik, kuid seevastu ei aita meid objektiivselt hinnata olemasolevat ning väärtustada inimeste tööd, kes on loonud elukeskkonna, kus oleme praegu. Ei saa üldistada, kuid usun, et mure peavarju ning toidu pärast, mis on osa Aafrika igapäevaelust, või siis orjastatud lapstööliste olukorra tajumine, jääb paljude inimeste jaoks hoomamatuks. Öeldakse, et arengu toimimiseks tuleb mugavustsoonist väljuda. Aga kui pole sundijat ning enese tahtest jääb väheks, kas seljuhul saab midagi inimloomuses muutuda? Meile räägitakse kui andekas oli Einstein, aga see 99% tööd, mis oli tema ande edasiviivaks jõuks, jääb sageli märkimata. Seega oleks tarvis mingit ühiskondlikku mentaliteedimuutust, töö au sisse tõstmist. Individualismi asemel pigem koostööd, sest öeldakse: Kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui tahad jõuda kaugele, vali koostöö. Ja tõepoolest- vaadates tagasi oma gümnaasiumiaastatele, tuleb märkida, et keskkond määrab paljutki. On kaks vahet, kas õpikeskkonnas valitseb hariduse suhtes kõrgendatud meelelaad või seda taunitakse. Kooliaeg pole kindlasti midagi sellist, mille lõppu igatsusega oodata. Pigem võiks ta olla keskkonnaks, mille sees olles arenemist tunnetada. Suurim rõõm on õhtul magama minnes tajuda päeva kordaminekut ning teada, et homme ei ole ma enam see, kes täna. See näitab progressi, mis kujundab elu.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Kui vaatame ajas 40 aastat tagasi, siis oli tollases NSV Liidu aegses Tartu Ülikoolis proviisori erialal pärast lõpueksameid töökohale määramise komisjon, mille ülesandeks oli tagada inimesele riigi piires töökoht. Meeldiva asukoha saamine sõltus keskmisest hindest- kelle tulemused olid kõrgemad, sai ka eelisõiguse valida. Linnades nagu Tallinn ja Tartu võis olla küll kirevam elu, kuid maapiirkonna apteegid pakkusid lisaks tasuta korterit, mis oli iseseisvat elu alustavale noorele suureks boonuseks. Selline suunamissüsteem võiks ka tänapäeval osaliselt toimida. Muidugi ei saa eeldada, et kõikidel inimestel on ühesugused vaated elule. On neid, kes leiavad, et välismaa on paik, millega end siduda ning seda ei saa pahaks panna. Kuid selline korralduslik pool soosiks inimestevaheliste pingete vähenemist ning oleks märk riigipoolsest hoolivusest.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Hea oleks, kui noor saaks juba bakalaureuseõpingute ajal minna ettevõtetesse praktikale. Mõningates ülikoolides selline süsteem juba toimib, Eestis nt on Tallinna Tehnikaülikool sõlminud lepinguid mitmete tööpakkujatega, kuid enamasti tähendab see paljude noorte jaoks pigem õpingute kõrvalt tööl käimist kui praktikat omaette. Üheks lahenduseks võiks olla võimalus kord või paar nädalas õpitava erialaga seotud firmas praktikal käia. Muidugi ei saa eeldada, et üliõpilase oskused on samad, mis staažikal töötajal. Nende jaoks jääb ta pikka aega õpipoisiks. Kuid vähemalt keskkonna olemasoluga tekiks aluspind, millele oma oskusi ehitama hakata. Ka lihtsamate tööülesannete sooritamisest oleks palju kasu. See annaks võimaluse omandada kogemusi, mida nii paljud tööandjad kandideerimisel oluliseks peavad. Olukorras, kus ettevõttepraktika toimub enamike ülikoolierialade puhul magistriõppes, tekitab situatsiooni, kus on palju ebaselgust. Õpilane elab justkui kolm aastat kestva udu sees, sest tal puudub ettekujutus rõhuasetusest ning valikutest, mis oleksid talle soodsad. Muidugi ei saa ülikooliharidust kutseharidusega võrdsustada, tegeletakse ju kuue samba vahel pigem abstraktsemate teemade käsitlemise kuivõrd praktilise poolega. Nagu mu ökoloogia õppejõud on öelnud: „Ülikoolist saate oskuse lugeda raskeid tekste. „ Tõsi ta on- kui on tugev teoreetiline baas, on ka rohkem infot, mida seedida ning sellest tulenevalt mõtteid, kuidas oma elu kujundada. Seega oleks vale öelda, et õppekohtade limiteerimisel, mida riik ei vaja, langeb tööpuudus, kuna inimeste arv kandideeritavatele töökohtadele väheneb. Ei saa ainult vajaduspõhisusest lähtuda, sest suure tõenäosusega ei leia me iial cvkeskuse kodulehelt tööpakkumisi filosoofidele, keda ka TÜ-s koolitatakse. </span><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"> Kuna pidev enesetäiendamine saab olema meie eluaja üks märksõnu ning muutused saavad alguse meist endist tuleb p</span><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">ingutada rohkem, teha asju armastusega. Siis tulevad ka töö viljad, tegevused saavad südamelähedaseks ning usk oma tehtud tegemistesse annab jõudu edasiminekuks. Krevetipüüki võib pidada üheks kõige raiskavamaks püügivormiks, kus praagi ja saagi suhe on 9:1. Ma loodan, et meie noorte saatus ei kujuneks krevetisarnaseks, keda Eesti Vabariigi nimeline kalalaev tonnide viisi hukka saadab. Meie tuleviku Eestis ei eksisteeri äravisatavaid inimesi...<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><b>Stella Ots (20), Abja-Paluoja</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-62799302534561209542011-10-22T18:24:00.001+03:002011-10-22T18:24:41.421+03:00Vabatahtlik töö - kellele ja milleks?<div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif;"><b><br />
</b></span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: center;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Kõigepealt määratleksin vabatahtlikku töö järgnevalt: eneseteostus ühiskonna heaolu hüvanguks, mis on tingitud vabast tahtest ja mis ei ole materiaalselt tasustatud. Sellele mõeldes ilmutab end kujutluspilt arengumaast, kus toidetakse näljas lapsi, jagatakse meditsiinilist abi ja algtasemel haridust. Ollakse ümbritsetud hurtsikutest ja ehitus konstruktsioonidest, mida on palju majaks nimetada. Kuigi ka arengumaad vajavad abi leian, et tähelepanu tuleks pöörata ka meie enda ühiskonnale. Kellele ja milleks oleks tarvis vabatahtlikku tööd Eesti Vabariigis?<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Mis võiks olla see ajend, mis paneks inimesi oma oskusi jagama? Inimene on loomult ahne ja kui just raha rattaid käima ei pane, peab seal olema mingi muu mõjukas tegur. Seega selleks, et abi jõuaks abivajajani on tarvis potentsiaalseid aitajaid motiveerida. Vabatahtlik hulga suurendamiseks ühiskonnas on vaja tavakodanikke mõjutada ja neile teadvustada meile endile osaks langeva kasu olemust. Eelkõige erinevate vanusegruppide mõjutamiseks tuleb kasutada erinevaid meetmeid. Üldisest saamahimust hoolimata leidub meie ühiskonnas ka arvukalt altruistlike kalduvustega inimesi, kellele tõelist südamerahu pakub inimeste aitamine. Kindlasti tasuks vabatahtlikke tööd reklaamida ja näidata, kui vaba aja tegevust, võimalust tutvuda uute ja põnevate inimestega, erinevad projektid võimaldavad ennast teostada ja proovile panna, sealjuures ennast mitmekülgselt täiendades. Lühidalt vabatahtlikku töö on vajalik nii aitajale endale, kui ka abivajajale endale.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Loomulikult ei saa vabatahtlikku töö juures jätta rääkimata abivajajate poolest. Mis iganes põhjustel jõutakse ülla eesmärgini- kindla materiaalse tasuta teha midagi teiste heaks. Kuna Eesti näol ei ole tegemist arengumaa mudeliga, tuleks vabatahtlikke tööd koordineerida vastavalt meie ühiskonna iseärasustele. Kaval oleks kaasata projektidesse nii-öelda noort ja rohelist verd, kes tooksid endaga kaasa värskeid ideesid ja vaatenurkki. Lisaks uudsele vaatenurgale, millest saavad eelkõige kasu ettevõtted ja organisatsioonid, seisneks vabatahtlikke kasu kogemuste hankimisel, ametipostidel, kuhu verinoortel edasipürgijatel konkursi korras raske jõuda on. Loomulikult on Eesti ühiskonnas ka puudust kannatavaid persoone, keda sihikindlad edasipürgijad unustada ei tohiks. Selle sihtgruppi vajaduste rahuldamiseks on juba ühtteist äragi tehtud. Meil on toimiv toidupank, mida veelgi tõhusamaks arendada püütakse. Samuti on meil olemas toimiv Punase Risti organisatsiooni allüksused ja ajateenijad, kes vajadusel kasutavad oma teadmisi ja väljaõpet ühiskonna hüvanguks. Eesti oludes on tähtis ka abivajajate enda initsiatiiv. Sageli jäävad ühiskonna puudused kauemaks märkamatuks, kui inimesed ise probleemi ei tõstata. Niisiis vabatahtlik töö peab alati olema suunatud abi vajajale. Sihtgrupid on erinevad ja samuti on erinevad nende vajadused, kuid põhiidee on sama- nad vajavad kõrvalist abi ja tuge.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Meie ühiskonnas on vabatahtlikku tööd tarvis rohkem reklaamida ja tunnustada. Inimestele on alati meeldinud tunnustust saada ja vahel on see piisav tasu, et ennast liigutama hakata. Samuti on sellest kasusaajaid rohkem, kui esmapilgul paistab. Abi osutamine ei ole kunagi ühesuunaline protsess, see toimub ikka kahesuunalise teena- keegi peab selle ka vastu võtma. Seega on vabatahtlik töö kõigile, erinevatel isiksustel tuleb vaid leid oma nišš, et nähtavast vaevast ka ise rahuldust saada.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-indent: 36.0pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif;"><b>Riin (18), Vihiküla</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com20tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-83257021318391383452011-10-22T18:21:00.001+03:002011-10-22T18:21:46.507+03:00Vabatahtliku töö - kellele ja milleks?<div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif;"><br />
</span></div><div align="center" class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: center;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Vabatahtlikku tööd teevad igas vanuses inimesed, nii mehed kui ka naised. Isiklikult arvaksin, et kõige rohkem tegelevad sellega inimesed vanuses 16-26, aga 2009. aastal TNS Emori poolt läbi viidud uuringule tuginedes on selleks vanuseks hoopis 35-49. Vabatahtliku töö peaks olema miski, mida tehakse heast südamest, midagi vastu lootmata. Olles aga ise olnud erinevates projektides vabatahtlikuna juba u kuus aastat, võin kindlalt öelda, et kõik saavad midagi vastu, lihtsalt oleneb sellest, mis kujul see tasu on. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Kui vaadata kõige tähtsamat küsimust, milleks tehakse üldse vabatahtlikku tööd, siis ma usun, et päris paljud nõustuksid minuga, kui ma ütlen, et selle põhjukseks on teha head inimese, perekonna või kas või terve ühiskonna heaks. Kui endal on kõik hästi, siis tekib paratamatult mõte, et on palju inimesi, kellel nii hästi läinud ei ole. Seega soovitakse anda oma osa teiste inimeste elu parandamiseks. Paljudes poodides on erinevatel eesmärkidel jaoks annetuskastid, aga on ka neid inimesi, kelle on soovi ja ka aega midagi ise ära teha. On ju küllalt kuulsaid inimesi, kes on sellel alal eeskujuks, olles organisatsioonide patroonid ning ka ise kaasa aidates. Näitena saab tuua Evelin Ivese, kes on suureks eeskujuks, aidates igati kaasa erinevate organisatsioonide edule ning kes paneb ka ise käed külge, näiteks osaledes UNICEFi vabatahtlikega talgupäeval. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Vähemasti kõik minu tuttavad vabatahtlikud ütlevad, et neil tekib hea tunne, kui nad saavad kedagi aidata. Seega võib sisemine rahulolu olla üks tasu. Samas võib olla selleks ka väikesed meened, mida erinevate ürituste raames jagatakse, nt T-särgid, söögikorrad, tasuta piletid erinevatele üritustele jne. Samas on ka selliseid erilisi inimesi, kes teevad enda sõnade järgi vabatahtlikku tööd, aga soovivad selle eest rahalist tasu, kinkekaarte, tasuta väljasõite jne. Samas kõige tähtsam tasu, mida vabatahtliku tööga võib saada, on uued sõbrad ja tuttavad. Isiklikult on see üks meeldejäävamaid asju, kuna paljude inimesega, kellega ma sain just nii tuttavaks, suhtlen ma siiamaani ja neist on saanud mulle kallid sõbrad võibolla just selle pärast, et meil on juba kasvõi üks ühine huvi.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Üks tasu, millest ma siiamaani veel kirjutanud ei ole, on tänu ja tunnustus tehtud töö eest. See on arvatavasti midagi, millest keegi ära ei ütle olenemata sellest, kas ta tahab seda teadlikult või mitte. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Kui mõelda uuesti vabatahtlike vanusele, kes sellega kõige rohkem tegelevad, peab küsima, et miks just see vanus. Kui ma loogiliselt mõtlen, siis peaks vanuses 16-26 olema vabatahtlikke rohkem, kuna nendel on rohkem aega, lihtsam on päevakava muuta ja neil peaks olema rohkem seiklusisu, samas kui vanuses 35-49 on tehtud juba karjääri, loodud pere, on oma lapsed, kellega tuleb tegeleda ning tekib küsimus, et kus kohast nad leiavad selle aja, et tegeleda veel ka vabatahtliku tööga. Samas teise külje pealt vaadates on neil juba prioriteedid paigas ning nad näevad enda nina alt kaugemale. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;">Vabatahtliku töö on midagi, mida ei saa sundida tegema, seda peab ise tahtma. Erinevate uuringute tulemusena tegeleb sellega 27% Eesti elanikest. Ma ei oska öelda, kas seda on liiga vähe või küllalt palju, kuid kindlasti peab rõõmustama, et vähemalt niigi paljud sellega tegelevad. Samas kui seda rahasse ümber arvestada, siis PRAXISe järgi peaks selle eest aastas maksma 48 miljonit eurot. Seega ei tohiks vabatahtlikku tööd iseenesest mõistetavana võtta vaid näiteks ilusa sõnaga tunnustada tervet seda tegevust. See ongi põhjus, miks ma valisin essee teemaks vabatahtliku töö. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 12pt;"><b>Airi Park (20), Tartu</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com14tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-83483044362725456112011-10-22T18:16:00.000+03:002011-10-22T18:16:31.499+03:00Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif;"><b><u><br />
</u></b></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Tööpuudus noorte seas on riigis viimaste aastatega üha enam kasvanud Millest on tingitud see, et noored, tööjõulised inimesed hoolimata nende soovist endale igapäevaselt leiba teenida siiski enamjaolt vanemate kulul elama on sunnitud? Üha enam on võtnud nii riik kui ka erinevad organisatsioonid endale eesmärgiks vähendada noorte seas valitsevat tööpuudust. Kas ja milliste vahenditega oleks võimalik efektiivselt suurendada noorte eestlaste tööhõivet, andes neile samaaegselt tulevaseks eluks vajalikke kogemusi?<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Noorte madalas tööhõives on osalt süüdi majanduskriis, mistõttu on tööpuudus terves riigis suurenenud, kuid on ka teisi faktoreid, miks just noortel raske tööd leida on. Üheks põhjuseks on näiteks see, et üks firma on korra juba palganud mõne verinoore teenistuja kui see oma ametipostil toime ei tulnud, siis ei julgeta enam kogemusteta töötajat palgata, kartes et ka temal oskustest vajaka jääb. Teiseks põhjuseks on see, et ametikohti põhi- ja keskharidusega inimestele on vähe ning neile pretendeerivad nii noored, kui ka paljud need, kellel Nõukogude Liidu koosseisus kõrgharidus saamata ning karjäär tegemata jäi. Samas on aga raske tööd leida ka neil noortel, kes värskelt bakalaureuse või isegi magistrikraadi omandanud on. Siinkohal tuleb jälle mängu see, et firmad ei usalda tihti mitmeaastase töökogemuseta inimest. Nad eelistavad kasutada kvalifitseeritud tööjõudu, sest neil puudub huvi uuele töötajajale vajaliku kutseoskuse pakkumisest, kuna neil on lihtsam võtta tööle juba töökogemusega inimene. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Selleks, et vähendada tööpuudust noorte seas, tuleks võidelda just nende probleemidega.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Madal tööhõive on kahtlemata probleem, millega tuleb võidelda – üheks abivahendiks oleks nende tööle palkamise soodustamine erinevate vahenditega, sest üldiselt ei taheta noori palgata, kuna neil on vähene või puuduv töökogemus. Samas aga tuleb kuskilt alustada karjääriredelil üles poole ronimist ning seda ei saa teha, kui noore ainsaks võimaluseks tööd leida on seda vaid läbi tutvuste tehes. Riik võiks pakkuda firmadele, kes noori palkavad maksusoodustusi või maksta kinni osa tema palgast, nagu seda praegu töötute puhul tehakse. Taoline käitumine motiveeriks asutusi pakkuma kergemini tööd noortele, sest isegi, kui ta enda ametikohustustega tõesti toime ei tuleks, siis ei oleks firma kaotused nii suured, kuna talle ei olnud vaja nii palju palka maksta või kuna saadi maksusoodustusst. Igal juhul soodustaks see noorte tööle pääsemist ning see annaks neile võimaluse kogemuste saamiseks, millest neil tulevikus kindlasti kasu on. Riiklikult oleks võimalik sellesse probleemi sekkuda veel erinevate kvootide kehtestamisega: näiteks, et igas firmas peab töötama kindel protsent alla 26. aastaseid noori. See oleks aga juba peale riigi poolt peale sunnitud palkamine ning võiks firmasse halva õhkkonna luua. Oleks veel ka võimalus kuulutada mõned lihtsamad tööd nagu ettekandja-, müüja- ja laomeheamet „noorte töödeks“ ning kehtestada seadus, et näiteks üle 40 aasta vanused seda teha ei või. Taoline piiramine aga oleks kehtestatud piirist vanemate inimeste diskrimineerimine.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Noorte tööhõivet oleks võimalik ka suurendada tööturgu ühtlustades. Selleks tuleks aga alustada kaugemalt, nimelt ühiskonnast. Hetkel on üleüldiseks trendiks, et kõik, kellel vähegi mõistust või raha on, peavad minema kõrgharidust omandama ja soovitatavalt enda äri luua üritama. Rohelisena firma loomine aga ei vii tihti soovitud sihile, vaid pigem kukub läbi, mis viib jälle töötuseni. Kõrgharidusega aga käib kaasas üks probleem: on väljakujuenud populaarsemad erialad, mida väga paljud õpivad nagu näiteks ärijuhtimine. See toob endaga aga kaasa selle, et ühe eriala lõpetab liiga palju inimesi korraga ning suur osa neist jääb töötuks. Taoline käitumine tuleneb suuresti sellest, et kutsehariduse maine on viimase kahekümne aastaga tohutult langenud, usutakse, et vaid kõrgharidusega võib elus kuskile jõuda, mis tegelikult tõele ei vasta. Ilmselgelt aga viib taoline suhtumine selleni, et riigis on liiga palju kõrgharidusega inimesi ning liiga vähe neid, kes kutseharidusel põhinevaid töid nagu näiteks keevitamine, oleks nõus tegema. Soodustades enam kutsehariduse omandamist, suudaksime tagada ühtlasema kvalifikatsiooniga inimeste jaotuse tööturul niing seetõttu ka suurema tööhõive. Tasa ja targu üritabki Eesti riik selles suunas mitte, propageerides jõudsalt meedias kutsehariduse omandamist, mis pikemas perspektiivis peaks olukorda tööturul parandama, sest praegusel ajahetkel on just kutseharidusel baseeruvast tööjõust puudus.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Noorte üha kasvava tööpuuduse probleemiga tuleb riigis tegeleda Selleks on mitmeid võimalusi. Kõige enam saab selleks just riik ära teha, pakkudes noori tööle palkavatele asutustele soodustusi või kompensatsiooni ning propageerides kutseharidust, et tagada tasakaal tööturul, mis tagab nii noorte suurema tööhõive kui ka üldise tasakaalu tööturul. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><b>Maris Alt (19), Kasemetsa</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com24tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-24828047651726606642011-10-22T18:08:00.000+03:002011-10-22T18:08:14.331+03:00Mis siis kui ma oleksin töötu ...<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 19px;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Olen töötu-see ei kõla kõige meeldivamalt. Sõpradele ja tuttavatele ei julgeks silma vaadata. Ei tea, mida nad minust küll arvaksid. Kuivõrd halb on olla töötu, seda peab iga inimene isiklikult enda sees läbi elama.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">On ikka jube tunne küll, kui sulle öeldakse ühel päeval kindlana näival töökohal, et firmas leiab lähiajal aset koondamine ja sina oled üks nendest. Koheselt<span> </span>kaob tahtmine tööl käia, kodus muutub õhkkond närviliseks, kogu aeg mõtled, mida edasi teha.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Vaatamata kõigele läbielatule, peab töötuna olemisega leppima. Tuleb leida endas jõudu ja tahet edasi minna ning uus töökoht leida. Kui töötus kestab lühikest aega, siis pole midagi katki. Kui aga see periood kujuneb pikaks ja endale võimetekohast tööd ei suuda leida, siis on asi päris hull. </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Kui ma oleksin töötu, siis ma otsiksin uut töökohta eelkõige lehekuulutuste abil, internetist mitmesugust tööd pakkuvate portaalide kaudu. Kindlasti seoksin end töötukassast pakutavate võimalustega. Samuti on võimalik abi saada ka tuttavatelt, sest nendel on side oma töökohaga. </span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Töökoha leidmist kergendaks kindla eriala olemasolu. Pole ju ehitajatel või müüjatel raske tööd leida, küll aga erialata või kutseta inimestel tekib raskusi. Harva esinevate elukutsete puhul on raske tööd leida väikestes linnades ja maakohtades.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Populaarne on noorte seas välismaale tööle minek, eriti ehitajaks Soome. Mina välismaale tööle ei läheks. Selleks on mitmeid põhjuseid. Näiteks pole mul seal kindlustunnet tulevikus töökoha suhtes. Samuti ei tahaks ma elada kusagil üüripinnal. Oma kodu on ikka midagi muud. Pealegi ei meeldi mulle elada ja töötada teises keskkonnas, kus kõik on võõras. Siin on mul aga sõbrad ja tuttavad, oma kodu, omad asjad. Palk on küll Soomes oluliselt suurem kui siin, aga see ei kompenseeriks eelpool öeldut.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Paljud satuvad suurde masendusse seoses töökoha kadumisega ning hakkavad ohtralt alkoholi tarbima. Seda ei tohi aga lasta juhtuda. Sisemine võitlus endaga on küll karm ja raske, kuid sellest tuleb üle olla. Kodus istudes ja lootes, et töökoht leiab sind, on väga vale mõtlemine.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Üks võimalikke viise töökoha otsimisel oleks käia läbi paljud firmad ja vestelda sealsete töötajatega. Kui mitte kohe, aga mõne aja pärast võib tulla hea pakkumine töökoha suhtes. Proovida võiks kõiki eelnevaid variante, sest kaotada pole ju midagi.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><span lang="ET">Töötuks jäämine võib tabada igat inimest. Seetõttu ei sobi inimese peale vaadata põlglikult, kui ta satub sellisesse olukorda. Loomulikult pakub ka riik palju tasuta võimalusi, et töötuks jäämise periood oleks võimalikult lühike. Tuleb olla tugev, kaaluda läbi kõik võimalused ja mitte pead norgu lasta. Usun, et iga inimene, kes nii tegutseb, leiab õige pea endale sobiva töö.</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-indent: 35.4pt;"><b>Martin (16), Valga</b></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com550tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-40480795596178683402011-10-22T18:03:00.000+03:002011-10-22T18:03:21.554+03:00Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?<div align="center" class="MsoNormal" style="text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif;"><span class="Apple-style-span" style="font-size: 19px; line-height: 21px;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Eestis on tööpuudus noorte seas kasvanud. Meie riigis on küll majandussurutis, aga kuidagi peab leidma lahenduse noorte seas olevale tööpuudusele.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Noored inimesed peavad rohkem tegelema vabatahtliku tööga, sest see annab töökogemust. Aga mis on vabatahtlik töö? Vabatahtlik töö on see kui inimene korraldab teistele tööriistad töö tegemiseks ja palga eest antakse süüa ja juua. Inimene, kes kirjutab oma CV-s, et on osalenud mitmes vabatahtlikus töös, toob tööandja silmis plusspunkte. Sest tööandja näeb, et inimesel on palju töökogemust ja ei karda tööd. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Noored mõtlevad tihtipeale töö tegemise ajal rahale. Raha on see kõige tähtsam. Seetõttu on noor inimene nõus olema töötu. Nad mõtlevad, miks teha tööd väikese raha pärast, kui kusagil makstakse rohkem selle töö eest ning nad jäävadki oma aega ootama, millal tööle saada suure palga eest. Tegelikult peaks tööd tegema naudinguna. Kui teed hästi oma tööd, siis saad vastava palga. Noored ei tohiks olla nii valivad oma töökoha suhtes. Töö on töö.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Meie ühiskonnas peab noorel olema tutvusi, et saada tööle. Tööandja tahab rohkem sellist inimest, keda ta teab või tema hea tuttav on soovitanud. Tänapäeva ettevõtetel pole aega tegeleda noorte kogenematute inimestega. Neil on vaja inimest, kes oskab oma tööd ja ei vaja erilist õpetamist. See on üks põhjus, miks meil on tööpuudus. Selle lahendamiseks peavad ettevõtjad riskima tööle võtmisega. Mitte ei pea kõiki tööle võtma aga ei tohiks olla ka nii valiv, kui hetkel.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kutsekooli lõpetanud noorel on palju lihtsam tööle saada kui gümnaasiumi lõpetajal. Neil on kogemus, kuidas asjad käivad ja nende väljaõpetamisele kulub vähem aega. Kutsekoolidel on mõningate firmadega sõlmitud leping, kus õpilane saab praktikal käia. Kui õpilane on kooli ära lõpetanud, siis on tal suurem võimalus firmasse tööle saada kui gümnaasiumi lõpetajal. Firma teab, milline töötaja ta on. Gümnaasiumi lõpetajal veab, kui ta saab ülikooli kõrvalt tööle. Sest paljude perede sissetulek ei võimalda toetada ülikoolis käivat last.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Noorte seas olevat tööpuudust saab leevendada siis, kui tööandjad on paindlikumad inimeste tööle võtmises ja noored peaksid <span> </span>tegelema rohkem vabatahtliku tööga.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><b>Aidi (16), Valga</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com90tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-21068002685313340222011-10-22T17:58:00.001+03:002011-10-22T17:59:03.676+03:00Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-size: 14pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Tööpuudus on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalne probleem. Töötuid leidub igas vanuses. Loomulikult on kõige halvem, kui töötu on noor inimene. Nimelt motiveerib see noort inimest</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><span lang="ET">välismaale emigreeruma. See omakorda muudab negatiivseks meie väikese riigi iive.</span><span lang="ET" style="font-size: 14pt;"> </span><span lang="ET">Selleks, et noorte seas tööpuudust vähendada, on palju lahendus. </span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Tänapäeval võib kohata paljudes kohtades töötamas vanemaid inimesi. Miks võtab tööandja endale tööle vanema inimese? Põhjus on väga lihtne, nimelt on vanem inimene leplikum. Kuna nagunii saab ta pensionis siis on ta nõus töötama ka poole palga eest, eriti kui töökohaks on näiteks valvetädi garderoobis. Nimelt tuleks need inimesed, kes saavad pensionit saata pensionile ja keelata lisaraha teenimist, kuna nad hoiavad kohti kinni ning noortel ei ole tööd. On ka teine võimalus, et kui inimene tõesti tahab nii tööd teha, las ta siis teeb, aga pension jääks sel juhul maksmata. Kuna töötav pensionär saab nii pensionit kui ka palka. </span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Suureks takistuseks on noortel kindlasti haridus. Kuna paljud töökohad nõuavad kõrgharidust, siis olen arvamusel, et vähemalt keskharidus peaks igal inimesel kohustuslik olema. Kuna noored valivad tihtipeale peale põhikool lõpetamist kutsekooli, siis tihtipeale jääb kutsekooli kõrval nii palju vaba aega, mis viib noored halvale teele. Väga populaarne on tänapäeva noorte seas pidutsemine ja mitte ainult nädalavahetusel, kuid ka nädala sees. Kindlasti ei ole võimalik klubid sulgeda, kuna siis tekiks töötuid veel rohkem, kuna klubid on väga suurtes kasumites noortest inimestest. Ometi võiks vanusepiirangut tõsta. Näiteks klubidesse lubada isikuid alates 21. eluaastast. Selleks ajaks on inimene oma keskhariduse kätte saanud ja tema mõtlemine on enamvähem täiskasvanu tasemel. Paljud noored alustavad pidutsemist aga noorelt, mistõttu jääb kool pooleli. Et seda ei juhtuks tuleb seadused karmimaks muuta. On olnud ettepanekuid, et kui inimene põhjuseta puudub, peab ta n.ö. trahvi maksma. Ometi arvan, et see pole õige, kuna sel juhul suureneks vargus, sest noorel inimesel pole kuskilt raha võtta. </span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Nimelt tuleb noori rohkem sundida. Kui ei soovi vabatahtlikult 12 aastat koolis ära käia siis tuleb sunniviisiliselt. Koolid teha kinnisteks, see sarnaneks võib-olla küll vanglatele, aga paraku on tänapäeva noored nii rikutud, et neid tulebki karmilt kohelda. Minu jaoks on täiesti vastuvõetamatu see, kui nooruk õpetaja ees ropendab. Ropendava suuga inimest ei soovi keegi endale tööle ka mitte. Loomulikult ei tohi laste peal kasutada vägivaldset jõudu, aga ometi kinniste koolide idee oleks hea. Noor inimene oleks koguaeg kasvatajate silmade all. Samuti poleks neil võimalus kuskil pidudel käia ning oma tervist rikkuda. Trahvid mis tehakse noortele kui nad jäävad vahele suitsuga või purjus peaga on naeruväärsed. Kuna rahaline trahv ei ole kunagi õige. Nimelt mõjutab pigem see lapsevanemat kui last. Laps on hoopis uhke, et vaat mul sinust rohkem trahve ning võistlevad ka veel omavahel. Trahv peaks olemas selline, mis paneks inimese teine kord mõtlema, kas ta ikka tahab seda. See peaks olema ühiskonnale kasulik töö. Kuigi siinkohal tekiks jälle lapsejõu ärakasutamine, aga ometi arvan see oleks hea õppetund neile. Näiteks saata laps lund rookima, talukohta väljaheiteid koristama, tänavaid pühkima, prügi koristamine vms. </span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Kõige tähtsam on noortele selgitada, et ilma hariduseta, ei ole võimalik endale hea töökoht leida. Neid tuleb rohkem sundida ja karmimalt kohtlema, kuna kõik noored on käest ära läinud ning on arvamusel, et vanemad inimesed peaks hoopis neid austama, mis on muidugi vale. </span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><b>Olga Getman (18), Tallinn</b></span></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-45330111167720305812011-10-22T17:53:00.001+03:002011-10-22T17:54:48.254+03:00Vabatahtlik töö — kellele ja milleks?<div class="MsoNormal" style="line-height: normal;"><b><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"> <o:p></o:p></span></span></b></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">Vabatahtlik tegevus on üheks oluliseks kodanikuühiskonna osaks.</span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"> </span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">See on kiiresti arenev ning suurte tulevikuperspektiividega valdkond, mis omab tähtsat rolli ühiskonna heaolusse panustamisel. Käesolev teema on muutunud üha aktuaalsemaks – hetkel on käimas Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta, mis motiveerib valdkonnale suuremat tähelepanu pöörama. Kellele on see valdkond aga mõeldud? Arvatavasti leiaksid kõik endale meelepärase vabatahtliku töö, kui seda vaid tõeliselt tahta.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">Vabatahtliku töö all mõistetakse uuringufirma Faktum poolt läbiviidud uuringu järgi „heast tahtest ja entusiasmist tasuta, vabast ajast tehtavat tööd kellegi, peamiselt ühiskonna heaks peamiselt ühise eesmärgi nimel.“ (Faktum 2003). </span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">Ametite rida, kus tublid inimesed on vabast tahtest ja rahalist tasu vastu küsimata võtnud endale vastutuse, mille riik tavaliselt delegeerib professionaalidele, on küllaltki pikk: politseid toetavad abipolitseinikud, Päästeametit aitavad vabatahtlikud päästjad, armee saab loota kaitseliitlaste ning naiskodukaitsjate abile, veel on sotsiaal- ja noorsootöötajad, keskkonna- või loomakaitseaktivistid. Riikliku julgeoleku tagamisele saab kaasa aidata Küberkaitseliidus (Kodres 2011, 23).</span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"> </span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">„Vabatahtlikku tegevust leiab pea igas eluvaldkonnas: spordis, kultuuris, sotsiaaltöös, tervishoius, hariduses, noorsootöös, keskkonnakaitses, tarbijakaitses, arenguabis jne.“ (Surva 2009, 19). Seega tuginedes eelnevatele allikatele hõlmab vabatahtlik tegevus enamasti iga ühiskonnas eksisteerivat valdkonda, kus on tähtsal kohal väärtuste ja huvide edasi arendamine. Ilma tulu saamata tehakse koostööd eesmärkidel, et ühiskonda ning teisi aidata oma vabast tahtest ning soovist. </span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"> <o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 18.0pt; mso-layout-grid-align: none; text-align: justify; text-autospace: none;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">Vabatahtlikuks olemine annab palju neile, kes sellega tegelevad. </span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">Põhjuseks võib olla soov arendada isiklikke oskusi, kohtuda teiste inimestega, luua uusi tutvusi, mis tulevad kasuks näiteks hilisema töö saamisel, eesmärgiks võib olla ka aktiivselt ja meeldivalt aja veetmine (Jõe, 2010). </span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">Vabatahtlik tegevus on üks vaba aja veetmise võimalus, kuid tegevused, mida tehakse toovad üldsusele kasu, vabatahtlikud on inspireeritud sellest, et neil on omakasupüüdmatu soov teisi aidata. Vabatahtlik tegevus annab võimaluse karjääri edendada ja väljendada oma erilisi oskusi, teadmisi ning kogemusi (Stebbins 2009, 156).<b> <o:p></o:p></b></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 18.0pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Vabatahtlikud on aktiivsemad õppima ning väärtustavad haridust, neil on laialdasem sotsiaalne võrgustik, mis võib olla abiks töö leidmisel (Wilson 2000). Vene (2005, 45) läbiviidud uuringus vastasid vabatahtlikud, et nad saavad märkida ära CV-sse, et nad on tegelenud või tegelevad vabatahtliku tööga, see näitab tööandjale nende väärtusi ja ellusuhtumist.<b> </b>Näiteks Pimedate Ööde filmifestival on suuresti üles ehitatud vabatahtlikkusele, kus vabatahtlikud tegelevad 15 valdkonnas. Vabatahtlikud on meeskonna täisväärtuslik osa ja antakse endast parim, et seda ka vabatahtlikele edastada. Vabatahtlike hulgas on nii tudengeid, aktiivseid pensionäre kui ka tööinimesi. Hea süda ja sisemine tahe midagi suurt ja toredat korda saata paneb inimesi seda tegema (Õigus 2011, 18). Vabatahtlik tegevus annab palju neile, kes vabatahtliku tööga tegelevad, tuuakse märkimisväärset kasu ning väärtust ühiskonnale kui ka endale läbi erinevate võimaluste ning arengute. Vabatahtlik töö omab samuti ka vabatahtlike jaoks suurt rolli läbi karjäärivõimaluste. <i><o:p></o:p></i></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><span lang="ET" style="color: black; font-size: 12pt;">Vabatahtlike töö väärtust tunnetab igaüks, kes tarbib mingit hüve, selleks võib olla puhas loodus, turvalisem kodukant, positiivseid tundeid loov kultuurisündmus või ligimesehoolitsus, millena saab keegi teine tunda ennast inimväärsena (Tõnsing 2011, 27). </span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">Eestis panustatakse vabatahtliku tööga ka keskkonda, heaks näiteks on tuntud „Teeme ära!“ projekt, kus 2011. aastal toimunud talgupäeval osales 26 001 inimest, mis on ligi 2% elanikkonnast (<a href="http://talgud.teemeara.ee/events">http://talgud.teemeara.ee/events</a>, 10.mai 2011).<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 18.0pt; mso-layout-grid-align: none; text-align: justify; text-autospace: none;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">Vabatahtlike teema tähtsus on ajaga suurenenud, üha laialdasemalt on hakatud antud valdkonda uurima. Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse poolt tellitud Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu aruanne põhjendab seda järgmiselt: „vabatahtlikul tegevusel on oluline roll iga demokraatliku ühiskonna arengus, kuna vabatahtlik tegevus soodustab kodanikuaktiivust, vabatahtlikud tõstavad kodanikuühenduste suutlikkust ja teenuste kvaliteeti, vabatahtlikul tööl on märkimisväärne sotsiaalmajanduslik panus ning väärtus.“ (Praxis, TNS Emor 2008, 3). Selline tegutsemine on kasulik, kuna antav panus toob kasu erinevatele ettevõtetele. Vabatahtlik töö </span><span lang="ET" style="color: black; font-size: 12pt;">aitab riigil vahendeid kokku hoida. Arvestades vabatahtlike poolt tehtud töö väärtust ja mahtu, mis tehakse ära rahalist tasu saamata, on näha sellise töö märkimisväärne panus riigi sisemajanduse kogutoodangusse (Gramberg, Vutt 2005).</span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"> </span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 18.0pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="color: black; font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Seega kodanikuaktiivsuse olulisus on märkimisväärne, suurendatakse inimestevahelist usaldust ning koostööd ühiste eesmärkide nimel. Vabatahtliku töö väärtuslikku rolli on võimalik kõigil tunnetada läbi erinevate tegevuste. Vabatahtliku tegevusega panustatakse riigi arengusse sotsiaalse kapitali kasvatamisega ning ka otsese majandusliku panusena, samuti on võimalik valitsuse kulusid kokku hoida. Seega kokkuvõttes tehakse vabatahtlikuna ära palju tööd, mis on hinnanguliselt suure väärtusega ning see on mõeldud kõigile.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal;"><b><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Kasutatud kirjandus<o:p></o:p></span></span></b></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal;"><b><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></span></b></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 35.45pt; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: -35.45pt;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Gramberg, A., Vutt, M. (2005) „Vabatahtliku tegevuse väljakutsed Eestis.“ <i>Riigikogu Toimetised</i>, nr 1.<i><o:p></o:p></i></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Jõe, H. (2010) „Noored ja vabatahtlik tegevus.“ 100-113.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Kivirähn, J. (2003) Kodanikualgatuse uuring. Tallinn: Uuringukeskus Faktum.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 35.45pt; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: -35.45pt;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Kodres, M. (2011) „Riik ja vabatahtlik – nagu seen ja samblik.“ <i>Hea kodanik</i>, nr 2, 2-43.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 35.45pt; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; tab-stops: 421.65pt; text-align: justify; text-indent: -35.45pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"> </span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">Praxis, TNS Emor. (2008) Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis. Uuringu aruanne.</span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 35.45pt; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: -35.45pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">Stebbins, R. (2009) „</span><span class="title-link-wrapper"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><a href="https://portal.ttu.ee/http/web.ebscohost.com/ehost/viewarticle?data=dGJyMPPp44rp2%2fdV0%2bnjisfk5Ie46bFOr6%2b0SbSk63nn5Kx95uXxjL6rrU6tqK5Jr5azUrKsuE2xlr9lpOrweezp33vy3%2b2G59q7SbOotEi0qq9NsJzqeezdu33snOJ6u9yzgKTq33%2b7t8w%2b3%2bS7S7Stt0uzq7E%2b5OXwhd%2fqu37z4uqM4%2b7y&hid=119" title="Would You Volunteer?">Would You Volunteer?</a>“ <i>Society, </i>Vol. 46, No. 2, 155-159.</span></span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 35.45pt; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: -35.45pt;"><span lang="ET" style="color: black; font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Surva, L. (2009) Vabatahtliku tegevuse arendamine kolmel tasandil: Ühiskond. Organisatsioon. Indiviid, Magistritöö, Tartu Ülikool. <o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 35.45pt; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: -35.45pt;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Tõnsing, D-T. (2011) „Vabatahtlikkuse aasta on ka isiklik aasta.“ <i>Hea kodanik, </i>nr 2<i>, </i>2-43.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 35.45pt; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-align: justify; text-indent: -35.45pt;"><br />
</div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 35.45pt; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: -35.45pt;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Vene, K. (2005) Vabatahtlik töö siirdeaja Eestis: vabatahtlike kogemus, motivatsioon ja võrgustikud, Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool.<o:p></o:p></span></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 35.45pt; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; mso-layout-grid-align: none; text-autospace: none; text-indent: -35.45pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">Õigus, H. (2011) „Suur masinavärk nõuab aastaringset haldamist.“ <i>Hea kodanik, </i>nr 2,<i> </i></span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;">2-43.</span><i><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><o:p></o:p></span></i></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; margin-left: 35.45pt; margin-right: 0cm; margin-top: 0cm; text-indent: -35.45pt;"><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Wilson, J. (2000) „</span></span><span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Volunteering.“ <i>Annual Review of Sociology</i>,<span style="color: red;"> </span>Vol. 26,<span style="color: red;"> </span>215–240.</span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif;"><o:p></o:p></span></span><br />
<span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></span><br />
<span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><b>Ragne Tigane (27), Elva</b></span></span><br />
<span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></span><br />
<span lang="ET" style="font-size: 12pt;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-33170855609440411752011-10-22T17:48:00.000+03:002011-10-22T17:48:43.160+03:00Mis siis kui ma oleksin töötu...<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 16px;">Paljud inimesed, kes on lõpetanud põhikooli, kutsekooli või keskkooli otsustavad minna tööle, paraku ei lähe kõigil nii hästi, et kohe tööd leida ja jäävad töötuks ning üritavad vanemate raha peal või mõnel teisel viisil veidikenegi raha saada.</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0.0001pt; text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 16px;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;"><span> </span>Kui mina oleksin töötu, siis otsiks ma võimalust edasi õppida või uuriks, kuidas saaks hea töö. Ma küsiks tuttavatelt abi ja kindlasti paneksin ennast töötukassasse kirja. Sealt saab iga kuu veidike raha ning seal töötavad inimesed aitavad tööd leida.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Minu sõbral vedas, ta pani end töötukassasse kirja ning üsna kiiresti saadeti ta ameti kursustele, seal makstakse talle igapäevaselt küttekulu kinni ning peale selle saab ta ameti paberid. Lisaks kõigele õnnestus tal selle kõrvalt ka tasuv töö saada.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Ma arvan, et kui mina oleksin töötu, siis ei jääks ma lihtsalt ootama, kuna õnn minule naeratab, vaid uuriksin ja otsiksin võimalusi, et õnn lihtsalt peaks naeratama.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Ühes olen ma kindel. Kui ma jään peale kooli töötuks, siis kindlasti teen ma nii, nagu mu sõber, sest nii on võimalik saada väga hea töökoht ning siis ei peaks tulevikku kartma.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;">Miski ei tule ise, kõike peab ikka ise tahtma ja kui tõeliselt midagi tahta ja selle nimel pingutada, siis on kõik võimalik. <o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; mso-layout-grid-align: none; mso-pagination: none; text-align: justify; text-autospace: none; text-justify: inter-ideograph;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt; mso-ansi-language: ET;"><b>Piret (16), Valga</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-73884790680997100192011-10-22T17:41:00.001+03:002011-10-22T17:43:45.737+03:00Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?<div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"> </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Vabatahtlik töö on viimasel ajal saanud üsna populaarseks. Seda mitte põhjusel, et selle </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">eest makstakse, vaid põhjusel, et see tekitab hea enesetunde. Paljud inimesed ei oleks nõus </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">tegema vabatahtlikku tööd ainult sellel põhjusel, et selle eest ei maksta. Töö on töö, ükskõik </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">mis põhjusel sa seda tööd teed.</span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Tänapäeva inimestel on kiire elu. Inimesed ei jõua kodus isegi lõunat süüa, rääkimata veel </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">ekstra töö tegemisest, mitte millegi eest. Inimesed kes tegelevad vabatahtlikuna, on tavaliselt </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">rohkem aega, et sellega tegeleda. Kui minu käest küsida, et mis õieti on see vabatahtlik töö, </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">siis ma vastaks, et midagi seotud metsade puhastamisega, sest see on esimene asi mis pähe </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">tuleb, kuigi tean, et asjad pole ainult nii. </span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Millist kasu saab vabatahtlik oma töö ja vaeva eest? Selle eest saab tasu, mida on paljudel </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">inimestel raske mõista. Hea tunne teiste aitamisest. See tähendab seda, et sa pead eelkõige </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">nautima teiste aitamist. Hea tunne ei teki siis, kui sa ei tee seda oma vabast tahtest ning ei </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">naudi seda. Kui vabatahtliku töö tegija mõtleb tööd tehes ainult materiaalsele kasule ning </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">rahale, siis ei sobi ta vabatahtlikuks. </span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Hea tunne pole siiski ainuke asi. Vähestel noortel on olnud töökogemust. Kuna vabatahtlik </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">töö on nagu iga teinegi töö, aitab see panna alust tööle. Õpitakse inimestega suhtlema, tööd </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">väärtustama ning eelkõige tööd tegema. Paljud firmad ning organisatsioonid otsivad </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">vabatahtlikke. Kuna raha pole kunagi liiga palju, saavad firmad ning organisatsioonid kasu </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">vabatahtlikest, ning vabatahtlikud kasu firmadest ja organisatsioonidest. Alati ei pea ju olema </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">kasu ainult materiaalne. </span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Vabatahtliku töö tegija saab ka oskusi oma valitud valdkonnas. Oskused ei tule kunagi </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">kahjuks, vaid alati kasuks. Mida rohkem on oskusi, seda lihtsam on leida omale sobivat tööd. </span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Raha on sageli probleem vabatahtlikule. Paljudele inimestele tunduks absurdne mõte see, </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">et töö tegemise eest peaks veel raha ka maksma. Ainuüksi sellepärast peakski väärtustama </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">vabatahtlikku tööd ning nende tegijaid. Kui paljud inimesed oleksid nõus nende tingimuste </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">eest töötama? Väga vähesed. Enamus inimesi on liiga materiaalsed, et seda isegi mõttesse </span><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">võtta. Vabatahtliku töö tegijad on inimesed, kes ei hooli materiaalsest kasust ning just </span></div><div style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">sellepärast peaks neid väärtustama. </span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span><br />
<span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><b>Marek (16), Valga</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-86102375199412253542011-10-22T17:35:00.000+03:002011-10-22T17:35:27.431+03:00Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 16px;">Olen tähele pannud, et noorte seas ei ole vabatahtlik töö kõige populaarsem. Tavaliselt ollakse ikkagi kasu peal väljas ja vabatahtlik töö paljude meelest kasulikkuse alla ei kuulu. Kuid kas see on tegelikult nii?</span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Times New Roman', serif; font-size: 16px;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Pean tunnistama, et ka mulle vabatahtlik töö ei meeldi. Väga tihti on mul nii olnud, et kui keegi sõpradest või vanematest on tahtnud, et ma nende heaks midagi teeks, olgu see siis teene või töö, olen ma küsinud : "Mis ma vastu saan?" Kuid igakord järele mõeldes, tuleb tunnistada, et see ei ole üldsegi viisakas suhtumine. Sellistelt inimestelt tavaliselt teist korda enam ei küsita, ega paluta.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Kuid kuidas panna inimest väärtustama vabatahtlikkust? Neid viise on üpris mitmeid. Tuleks kindlasti alustada enda väärtustamisest. Kui inimene ennast ei oksa väärtustada, siis pole võimalustki, et ta ka millegi muu vastu seda tundma peaks.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Paljud inimesed arvavad, et kasulikkuse alla käib materiaalne kasum, näiteks raha. See on üks suuremaid põhjuseid, miks inimesed ei väärtusta vabatahtlikku tööd, sest materiaalset kasumit sellest ei saada. Kuid kas materiaalne kasum on just see kõige tähtsam? Olen aru saanud, et võibolla see ei olegi see kõige tähtsam. Kui inimest aidata või tema jaoks midagi teha, siis siin loeb pigem see emotsioon, mille pärast tehtut saab.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Heatahtlikkus mängib samuti tähtsat rolli vabatahtlikkuses. Inimene ei saa midagi teha, kui tal ei ole selleks soovi. Et oleks soov vabatahtlikult midagi teha peab jätkuma inimesel headust.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;">Arvangi, et kõige olulisem on lihtsalt väärtustada ennast, teisi ja endalt küsida: "Kas ma pean olema alati kasumi peal väljas?" Kui kõik suudaksid seda teha, siis arvan, et maailmas ei oleks enam nii palju probleeme. Inimesed peaksid endast lugu, oleksid abivalmimad ja mis kõige tähtsam, väärtustaksid vabatahtlikku tööd.<o:p></o:p></span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12.0pt;"><b>Silver Viil (16), Valga</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com18tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-50004835340470504082011-10-22T17:26:00.000+03:002011-10-22T17:26:33.224+03:00Noorte tööpuuduse vähendamisest ja vabatahtlikkusest<div class="Textbody" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Noori tuleks inspireerida tegema midagi, mida nad varem pole proovinud. Läbi selle saaksid nad ennast tundma õppida ja leiaksid endale sobiva huviala või isegi elukutse. Kõige parem töö on siiski see, mis läheb kokku sinu huvialaga. Nii vähemalt väidetakse. Tänapäeva noored võiksid rohkem korraldada kokkusaamisi ja üritusi, mille kaudu nad õpiksid oma tugevusi ja nõrkusi. Samal ajal nad saavad õppida teistelt inimestelt seda kuidas nemad iseennast inspireerivad ja millega nad tegelevad või kuidas nad on leidnud endale just sobiva töö ükskõik, kas siis suvetöö või siis täiskohaga tööotsa. Enamasti aitaksid just koolipoolt pakutavad huviringid, aga minu arvates on neid liiga vähe või siis noored ei võta vedu. Kool peaks minu arust näitama noorele õpilasele kuidagimoodi teed, mida mööda ta saaks pärast lõpetamist edasi kõndida iseseisvalt. Mina, näiteks, korraldaksin näiteringe arglikele ja nendele inimestele, kes on huvitatud näitlemisest või kes isegi plaanivad minna näitlemist edasi õppima Lavakasse või Viljandisse. Paraku jääb minulgi inspiratsioonist puudu, kuna näiteringid said otsa ja ühest aastast ei piisanud mulle. Koolides võiksid käia näiteks inimesed, kes räägiksid oma põhja käimisest ja siis hiljem jälle tõusnud on ning nüüd head elu elavad(mitte rahalises mõttes). Vana õpetab ikka noort ju, mitte vastupidi. Enamasti saab tänapäeval nüüd kõige parema töö kusagil välismaal ehk tuleks siis luua mingid grupid ja minna koos oma sõpradega kuhugi Rootsi või Suurbritanniasse näiteks vanemaid inimesi aitama või ühiskondlikku tööd teha.</span></span></div><div class="Textbody" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div class="Textbody" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Vabatahtlik töö on nendele, kes soovivad maailma paremaks muuta või siis midagi head teha teistele, kes seda kõige rohkem vajavad. Kui inimesed teevad head ,kasvõi midagi väikest, annab see abi vajajale tunde, et teda märgatakse ning vabatahtlik ei saa midagi muud kui ainult rõõmu tunda selle eest, et ta on teinud midagi väikest aga samas jällegi midagi niivõrd suurt, et seda ei anna kirjeldada. Vabatahtlik töö sobiks kõigile, isegi nendele, kes ei soovi teha seda tööd. Näiteks kui inimene, kes on kitsa rinnaline ning ei saa aru miks seda vaja on, siis tuleks teda viia kuhugi vabatahtlikuks ja näidata kui oluline see on tegelikult nendele inimestele kellel ei pruugi olla mitte midagi muud kui ainult hea süda ja oma hing, ning samal ajal teada kuii hästi tal endal on vedanud eluga.</span></div><div class="Textbody" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div class="Textbody" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Töö olemasolu ei tähenda, et probleemid lihtsalt kaovad. Probleemid just tulevad. Näiteks majanduslikult ei elata ära palgast(oleneb töökohast) või siis ei saada kolleegidega hästi läbi. Tööandijaga võivad tekkida konfliktid jne. Kuid nendele, kes on õpilased, nendel jah ei pruugi siis probleemi esineda võib tekkida ainult väsimus kui peab käima kahes kohas korraga, koolis ja tööl. Isegi mina elan praegu taolist elu ja see pole üldse roosiline ega sulgedel lebamine.</span></div><div class="Textbody" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div class="Textbody" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">Kui ma oleksin töötu, siis ma oleksin ühiskondlikult aktiivne ja aitaksin ka teistel inimestel midagi head teha või siis korraldada midagi, mis aitaks jällegi teisi inimesi, ükskõik millega. Kuna ma tean, et ma olen väidetavalt hea kuulaja ja nõuandija siis ma võib-olla isegi kaaluksin inimeste nõustamist, mis tahes teemal. Võib-olla ma sobiks isegi kodututevarjupaika nõustajaks või siis üldse nendele, kellel on elus halvasti läinud ning pole kellegagi suhelda.</span></div><div class="Textbody" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div class="Textbody" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><b>Gerttu</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-31028467054546262152011-10-22T17:13:00.000+03:002011-10-22T17:27:27.080+03:00Kuidas vähendada tööpuudust noorte seas?<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"> </span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"> Tööpuudus on noorte seas väga suureks probleemiks. See on probleem, puutuvad kokku enamus noortest. Eriti suureks probleemiks on see suvel, kui noortest pole koolis ja kui kuidagi on vaja oma vabaaega sisustada ja raha teenida. Minu arvates vajaks see probleem lahendamist. Kõigil noortel , kes tahavad tööd teha peaks olema see võimalus olema.</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"> Minu arvates on mitu võimalu, kuidas vähendada noorte tööpuuduse probleemi. Minu esimene mõte, kuidas lahendada seda probleemi on see,et vanematel inimestel peaks olema pension juba 55 eluaastast, aga mitte 63 eluaastast. Kui inimesed läheksid varem pensionile,vabaneks palju töökohti ja see oleks hea võimalus noortele. Peale selle on noored aktiivsemad ja neil on palju huvitavaid mõtteid, mida ja kuidas teha. Noored on väga ettevõtlikud ja sobiksid minu arvates mõne töökoha peale paremini kui vanemad inimesed. Ma loodan, et kunagi avaneb selline võimalus, et vanemad inimesed saavad minna varem pensionile ja noored nende asemele tööle. </span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"> Noorte probleemi lahendamiseks võiks olla rohkem noorteorganisatsioone ja erinevaid projekte. Peaks olema ka rohkem töömalevaid. Ma arvan,et see oleks noorte jaoks huvitav, kuna olen ise käinud töömalevas ja tea,et seal on huvitav. Võiks toimuda ka erinevaid üritusi, mis aitaksid leida noortel tööd.</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"> Selleks,et noored leiaksid tööd tuleb neil kindlasti ise selleks vaeva näha. Paljud tööandjad ei usalda noori ja arvavad, et nad ei tee oma tööd hästi, kuid kindlasti pole see alati nii. Noortele peaks andma võimaluse ennast tõestada,et nad saaksid näidata ,et ka nemad oskavad oma tööd teha hästi. Kui noored ise ei otsi lahendust oma tööpuuduse probleemile, siis kasvab tööpuudus aina suuremaks. See on minu arvamus sellest, kuidas lahendada tööpuudust noorte seas.</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span lang="ET"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></span></div><div class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><b>Erelin (16), Valga</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7848145507328982906.post-20571441218472930842011-10-22T17:07:00.000+03:002011-10-22T17:13:53.229+03:00Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?<div class="MsoNormal" style="text-align: center;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: 28.35pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"> Vabatahtlik töö on igale inimesele omaenda valik, mida, kus ja mille tarbeks ta seda teeb on juba iseasi. Eelkõige on see enda enesetunde tõstmiseks ning teistele inimestele head meelt tegemiseks mõeldud töö, millega peaks hakkama saama igaüks. Samuti on see suurepärane võimalus õppida end paremini tundma ning saada aimdus, milline töö on Sinu jaoks see kõige õigem. </span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: 28.35pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"> Väärtustamine vabatahtlikku töö eest ongi juba see, kui just Sina saad ühiskonna arengule ja heaolule käe külge lüüa. Parim tasu selle eest on uhkustunne, mida võib peale korda saadetut tunda. Kui asi oleks raha siis ei teeks sellist asja keegi. Õnneks leidub maailmas küllalt inimesi, keda raha ei huvita nii palju, kui inimeste heaolu. Kellelegi ei meeldiks ju uudistes kuulda inimeste surmajuhtudest just selle pärast, et polnud piisavalat vabatahlikke, kes neid aidata oleks saanud. Raha vabatahtlikke jaoks ei tähenda midagi, ainult sellel juhul, kui pole piisavalt raha ega vahendeid, et abivajajatele abiks olla. Parim tunne on ju, kui sa näed, et keegi abivajaja vajab sinu abi ning see rõõmutunne, mis Sind pärast valdab, on üüratu. </span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: 28.35pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"> Koristustalgute ''Teeme ära'' raames võib peale pikka ja väsitavat tööd minna aga täiesti tasuta maitsvat sööki sööma, mis sellel puhul on üpris hea ja vääriline tasu vabatahlikele, kes oma vabast ajast on tulnud appi, et oma kodumaa puhas hoida. Muidugi on suurte ürituste korraldamiseks vaja üpris palju inimesi, kes aitaks ning hoolitseks selle eest, et kõik toimuks perfektselt. SEB jooksu vaatamas käies on näha väga palju asjalike noori, kes aitavad jooksjatel õiges suunas liikuda, hädaolukorra korral, rada valvata, et keegi ei segaks jooksjaid nende teel ning ka joogipunktides. See võib kõlata päris lihtsa tööna, kuid kas ta ka on? Ma arvan et kõige õigem inimene sellele vastama on see, kes tõesti on sellist tööd teinud. </span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: 28.35pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"> Minu arvates oleks aga suurepärane mõte ka teha väike tänukontsert vabatahtlikele. Kutsuda kokku Eestile armsad artistid ja siis vabatahtlikele auks korralik kontsert teha, et neid siis tänada. </span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: 28.35pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><br />
</span></div><div class="MsoNormal" style="line-height: 28.35pt; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;"><b>Maria (19), Tallinn</b></span></div>Seiklejate Vennaskondhttp://www.blogger.com/profile/03493400438871525634noreply@blogger.com4